Vladimir (lidn)

Рувики-späi
Vladimir
Владимир, вид на Успенский собор.JPG
Флаг[d] Герб[d]
Флаг[d] Герб[d]

56°07′43″ с. ш. 40°24′21″ в. д.GЯO

Valdkund
Глава

Olga Deeva[d]

Istorii da geografii
Tegemižen päiv

990

Pind
  • 124,59
Высота

150

Aigvö

UTC+3[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 352 347 чел. (1 vilukud 2021)[2]
Lugud
Telefonan kod

4922

Počtan indeksad

600000

-

Официальный сайт(ven.)​ (angl.)

lugeda  diskussii  redaktiruida
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Vladimiran administrativižed rajonad:
     Leninan rajon      Oktäbr'skii-rajon      Frunzen rajon

Vladimir (ven.: Владимир) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Vladimiran agjan administrativine keskuz (vspäi 1944) da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Sungirin kaivandusiden mödhe ezmäižed ristitud tuliba lidnan territorijha 30.-25. voz'sadoil EME. Voz'sadoil 6.-7. meiden erad suomalaiž-volgalaine merälaižed-heim oti kävutamižhe nenid maid.

Eländpunktan aluz om pandud lidnaks vl 1108 (oficialine dat) vai vl 990 (om äi kirjutadud purtkid).

Vozil 1157−1238 Vladimir oli Vladimiran da Suzdalin ruhtinazkundan ühteks pälidnoišpäi.

Vladimiran ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (leibkombinat, kaks' maidon edheotandad, vintegim), mašinansauvomine (ladimed, elektrotehnine), elektroenergetine (kaks' LEK:ad), himine tegim (polimerad i plastikad, tegesed stökolplastikaspäi), kebn tegimišt (sobiden fabrik, kengiden fabrik), turizm.

Geografijan andmused

Lidnan tobj pala seižub Kläz'm-jogen korktal vahoikahal hural randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 170 km suvipäivlaskmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Ivanovo pohjoižpäivnouzmha (108 km orhal) i Kovrov päivnouzmha (64 km orhal). Ezilidnoiden zonas oma Sudogd 40 km suvipäivnouzmha, Radužnii 10 km suvhe orhal, Lakinsk 30 km suvipäivlaskmha, Suzdal' 26 km pohjoižhe avtotedme.

Vladimir jagase koumeks administrativižeks rajonaks vspäi 1973. Kaik 17 küläd da žilod mülüdas lidnümbrikho Vladimiran ližaks, ned oma jagadud administrativižidme rajonidme. Lidnümbrikon pind om 308 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 345 373 ristitud, lidnümbrikon — 348 031 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2019: lidnan 357 907 eläjad, lidnümbrikon 360 384 eläjad.

armenižen jumalankodikundan pühäpert' oma avaitud lidnas mugažo.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Vladimiran valdkundaline universitet[4] (vspäi 1996, 30 tuh. üläopenikoid), Vladimiran juridine institut (Federaline aznoičendoiden täutmižen radnikoičend), Moskvan üläopendusen aluzkundoiden seičeme filialad, Ortodoksižen hristanuskondan Hengeline seminarii, 11 kolledžad da tehnikumad.

Lidnan Administracijan pämez' om Andrei Šohin vn 2011 sulakuspäi.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Vladimiran agjan lidnad
Aleksandrov | Gorohovec | Gus' Hrustal'nii | Jur'jev Pol'skii | Kameškovo | Karabanovo | Kiržač | Kol'čugino | Kosterövo | Kovrov | Kurlovo | Lakinsk | Melenkad | Murom | Petuškad | Pokrov | Radužnii | Sobink | Strunino | Sudogd | Suzdal' | Vladimir | Väznikad


Venäman Federacijan subjektoiden pälidnad
Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ola | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskva | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' | Sevastopol' | Smolensk | Stavropol' | Sur' Novgorod | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Ufa | Ulan Ude | Uljanovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež