Vladimir (lidn)
Vladimir | |||||
| |||||
| |||||
Valdkund | |||||
---|---|---|---|---|---|
Глава | |||||
Istorii da geografii | |||||
Tegemižen päiv |
990 | ||||
Pind |
| ||||
Высота |
150 | ||||
Aigvö | |||||
Ekonomik | |||||
Eläjad | |||||
Eläjad |
| ||||
Lugud | |||||
Telefonan kod |
4922 | ||||
Počtan indeksad |
600000 | ||||
- | |||||
| |||||
Официальный сайт(ven.) (angl.) | |||||
lugeda • diskussii • redaktiruida |
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Vladimir (ven.: Владимир) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Vladimiran agjan administrativine keskuz (vspäi 1944) da kaikiš suremb lidn.
Istorii
Sungirin kaivandusiden mödhe ezmäižed ristitud tuliba lidnan territorijha 30.-25. voz'sadoil EME. Voz'sadoil 6.-7. meiden erad suomalaiž-volgalaine merälaižed-heim oti kävutamižhe nenid maid.
Eländpunktan aluz om pandud lidnaks vl 1108 (oficialine dat) vai vl 990 (om äi kirjutadud purtkid).
Vozil 1157−1238 Vladimir oli Vladimiran da Suzdalin ruhtinazkundan ühteks pälidnoišpäi.
Vladimiran ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (leibkombinat, kaks' maidon edheotandad, vintegim), mašinansauvomine (ladimed, elektrotehnine), elektroenergetine (kaks' LEK:ad), himine tegim (polimerad i plastikad, tegesed stökolplastikaspäi), kebn tegimišt (sobiden fabrik, kengiden fabrik), turizm.
Geografijan andmused
Lidnan tobj pala seižub Kläz'm-jogen korktal vahoikahal hural randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 170 km suvipäivlaskmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Ivanovo pohjoižpäivnouzmha (108 km orhal) i Kovrov päivnouzmha (64 km orhal). Ezilidnoiden zonas oma Sudogd 40 km suvipäivnouzmha, Radužnii 10 km suvhe orhal, Lakinsk 30 km suvipäivlaskmha, Suzdal' 26 km pohjoižhe avtotedme.
Vladimir jagase koumeks administrativižeks rajonaks vspäi 1973. Kaik 17 küläd da žilod mülüdas lidnümbrikho Vladimiran ližaks, ned oma jagadud administrativižidme rajonidme. Lidnümbrikon pind om 308 km².
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 345 373 ristitud, lidnümbrikon — 348 031 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2019: lidnan 357 907 eläjad, lidnümbrikon 360 384 eläjad.
armenižen jumalankodikundan pühäpert' oma avaitud lidnas mugažo.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Vladimiran valdkundaline universitet[4] (vspäi 1996, 30 tuh. üläopenikoid), Vladimiran juridine institut (Federaline aznoičendoiden täutmižen radnikoičend), Moskvan üläopendusen aluzkundoiden seičeme filialad, Ortodoksižen hristanuskondan Hengeline seminarii, 11 kolledžad da tehnikumad.
Lidnan Administracijan pämez' om Andrei Šohin vn 2011 sulakuspäi.
Galerei
- Russia-Vladimir-Trinity Church-2.jpg
Vladimiran da Suzdalin muzejan ozutelendzal («Rusked jumalanpert'», ende vanhuskolaižiden ph. Stroican jumalanpert', 1913−1916) i Triumfaline Kuldaine verai, vn 2005 nägu
- Гостиный двор г.Владимир.jpg
Adivpert'tanaz vl 2016
- Drama Theatre, Vladimir 1.jpg
Vladimiran akademine dramteatr (2021)
- Тандем во Владимире.jpg
«Tandem»-torguindkeskuz vl 2021
- Vladimir the view of the railway station and bus station IMG 9954 1725.jpg
Vladimir-päraudtestancijan i avtobusstancijan sauvused vl 2011
Homaičendad
- ↑ 1 2 OKTMO. 179/2016.
- ↑ 1 2 https://www.citypopulation.de/en/russia/cities/central/
- ↑ Vladimiran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Vladimiran valdkundaližen universitetan sait (vlsu.ru). (ven.) (angl.) (fr.) (kit.) (saks.)
Irdkosketused
Vladimir (lidn) Vikiaitas |
Vladimiran agjan lidnad | ||
Aleksandrov | Gorohovec | Gus' Hrustal'nii | Jur'jev Pol'skii | Kameškovo | Karabanovo | Kiržač | Kol'čugino | Kosterövo | Kovrov | Kurlovo | Lakinsk | Melenkad | Murom | Petuškad | Pokrov | Radužnii | Sobink | Strunino | Sudogd | Suzdal' | Vladimir | Väznikad | ||
Venäman Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ola | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskva | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' | Sevastopol' | Smolensk | Stavropol' | Sur' Novgorod | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Ufa | Ulan Ude | Uljanovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||