Habarovsk

Рувики-späi
Habarovsk
Уссурийский бульвар.jpg
Флаг[d] Герб[d]
Флаг[d] Герб[d]

48°29′00″ с. ш. 135°04′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Глава

Sergey Kravchuk[d]

Istorii da geografii
Tegemižen päiv

31 semendkud (1858[2]

Pind
  • 383
Высота

72

Aigvö

UTC+10:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 615 570 чел. (2024)[3]
Lugud
Telefonan kod

4212

Počtan indeksad

680000–680150

-

Официальный сайт(ven.)​ (angl.)

lugeda  diskussii  redaktiruida
Habarovskan rajonad:
     Rusttan laivišton rajon      Kirovan rajon      Keskuzrajon      Raudten rajon      Industrialine rajon

Habarovsk (Habarovskan randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik eläjiden lugun mödhe, Habarovskan rajonan keskuz mugažo (ei mülü sihe).

Habarovsk om Venäman Edahaižen Päivnouzmpolen järed ekonomine, transportiž-logistine, politine da kul'turine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1858 kuti Habarovk-sodapost. Om nimitadud 17. voz'sadan venämalaižen Erofei Habarov-edelmatkajan oiktastuseks, kudamb ujui astjoil pidust' kaiked Amurad. Sai lidnan statusad vl 1880. Vspäi 1893 lidn om olmas nügüdläiženke nimenke.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rahvahidenkeskeižiden raudteiden da il'mteiden läbitusen keskuses, Amur-jogen oiktal randal Keskamuran alangištos, läz Moskvhasai om läz 6100 kilometrad, matkad raudtedme — 8533 km.

Habarovsk jagase videks administrativižeks rajonaks. Se om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos.

Eläjad da transport

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 577 441 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 616 tuhad eläjid vl 1990 i 618 150 eläjad vl 2018.

Kaik om kaks' lendimportad lidnas, nell' raudtestancijad, avtoteiden sol'm, jogiport.

Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Sokolov (2000−2018).

Rahvahidenkeskeižed kosketused

Monument Habarovan Erofein muštho

Verazmaižed konsulused

Nenil valdkundoil om konsulusid Habarovskas:

Sebruzlidnad

Nügüd' seičeme sebruzlidnad om Habarovskal[4]:

  • JaponiiJaponii Niigat, Japonii (vspäi 1965)
  • AÜVAÜV Oregon, AÜV (1988)
  • KanadViktorii, Britanine Kolumbii, Kanad (1990)
  • KitaiKitai Harbin, Heilunczän, Kitai (1993)
  • Korejan TazovaldkundPučhon, Köngido, Suvikorei (2002)
  • KitaiKitai Hainan', Kitai (2011)
  • Korejan Rahvahaliž-Demokratine TazovaldkundČhondžin, Hamgön-Pukto, Pohjoižkorei (2011)

Galerei

Tetabad sündnuded

  • Evgenii Dätlov (sünd. 1963) — Venäman akt'or da pajatai.
  • Marina Žuravlöva (sünd. 1963) — Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman pajatai.

Homaičendad

Irdkosketused



Habarovskan randan lidnad
Nevondkundaline Port | Nikolajevsk Amural | Väzemskii


Venäman Federacijan subjektoiden pälidnad
Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ola | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskva | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' | Sevastopol' | Smolensk | Stavropol' | Sur' Novgorod | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Ufa | Ulan Ude | Uljanovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež