Jaroslavl'

	Jaroslavl'
Флаг[d]	Герб
	57°37′00″ с. ш. 39°51′00″ в. д.GЯO
Valdkund	Venäma;
Глава	Vladimir Sleptsov[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	1010
Pind	205,8;
Высота	100
Aigvö	UTC+3[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▼567 443 чел. (2024);
Lugud
Telefonan kod	4852
Počtan indeksad	150000–150066
-
	Официальный сайт
	lugeda • diskussii • redaktiruida

Jaroslavlin rajoniden kart: Dzeržinskijan rajon Leninan rajon Kirovan rajon Ruskedperekopan rajon Frunzen rajon Volgantagaine rajon

Jaroslavl' (Jaroslavlin rajonan keskuz (ei mülü rajonha).

Istorii

Jaroslav I Elonmelev pani nügüdläižen eländpunktan alust olden Rostovan ruhtinasen (987−1010), om nimitadud hänen nimen mödhe. Lugetas 1010. vot alusenpanendan vodeks, vl 2010 oigenzihe tuha vot Jaroslavlin alusenpanendaspäi. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1071 Rostovan völhoiden vasthalibundan näl'gespäi tekstas.

Jaroslavlin kremlin čaptud seinäd sädiba koumesaumnikad, järed torguindlidn sijazihe lodeheze sišpäi. Enččen Spasan-Toižetamižen mez'jumalankodin pertid (11.-12. voz'sadaspäi) sijadasoiš lidnan istorižes keskuses.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Gor'kijan vezivaradimen) molembil randoil, 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Istorine keskuz seižub Volgan ühthejoksmusel Kotorosl'-jogenke, se mülüb Moskvahasai om 282 km suvipäivlaskmha. Om ümbärtud Jaroslavlin rajonal kaikiš polišpäi. Lähembaine lidn om Tutajev 25 km lodeheze orhal, Volgan ülezjogen vai avtol, järed lidn om Kostrom 60 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha avtotedme vai Volg-jogedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz — +3,6 C°. Paneb sadegid 591 mm vodes, enamba kezakus-elokus (64..84 mm kus).

Om 6 administrativišt rajonad Jaroslavliš, lidnan Dum om ühthine. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 591 486 ristitud (agjan eläjiden pol'). Kaikiš suremb ristitišt oli 638 tuhad eläjid vl 1991.

Ižanduz da transport

Ižandusen päsarakod oma mašiništonsauvomine (dizel'likutimed jüguavtoiden täht, Komatsu-tesauvondtehnikan ühthekeradamine), kivivoin ümbriradmine, sömtegimišt (maidkombinat, «Baltika»-oludtegim) i turizm. Šintegim i farmaceftine fabrik, mebel'fabrik i tekstiline fabrik šingotadas Jaroslavlid.

Avtote- da raudtesol'm sijadasoiš lidnas. Avtobusad (kommertižed i socialižed), trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Jogiport om olmas lidnas Volgan randal. Rahvahidenkeskeine Tunošn-lendimport (ЯРТ / IAR, ven. Туношна) sijadase 17 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi Volgan oiktal randal, tehtas reisid Piterihesai.

Sebruzlidnad

Jaroslavlin sebruzlidnoiden nimikirjutez kožundkirjutesiden ühthižtöiš allekirjutamižen järgendusen mödhe^[2]:

Suomenma Suomenma (vspäi 1966)
Francii Puatje, Francii (1970)
Portugalii Koimbr, Portugalii (1984)
Saksanma Gessen, Saksanma (1988)
AÜV Vermont, AÜV (1988)
Sur' Britanii Sur' Britanii (1989)
Saksanma Gessen, Saksanma (1994)
Venäma Karjalan Tazovaldkund, Venäma (2003)

Jaroslavliš om Saksanman, Francijan da Anglijan kožmusen pertid.

Galerei

Дом вице-губернатора на улице Андропова.jpg

Lidnan ohjastusen pert' (merii, 2017)
Emäganpäivän päjumalanpert' Volgan i Kotoroslin ühthejoksmusen tahos, vn 2010 nägu
Jaroslavlin likutimtegimen tulend vl 2014
Laivansauvomižen tegim vl 2018
«Jubileinaja»-adivpert' (2010)
Jaroslavlin valdkundaline tehnine universitet (2018, päine korpus)
«Arena 2000»-koncertsportkompleks vl 2003
Akademine dramteatr Volkovan nimed (2015)
Iaroslavl le Phare à Volzhskaya Embankment.JPG

Jogivaldmad (passažirterminal, 2018)
Kotorosl-1.JPG

Avtoerižtazoristte lidnan keskuzpalas
Jaroslavl' Päine-raudtestancijan sauvuz vl 2014

Tetabad ristitud

Sündnuded

Aleksandr Läpunov (1857−1918) — oli Venäman eläi, matematikan da mehanikan tedomez'.

Elänuded

Nikolai Nekrasov (1821−1877) — oli Venäman runokirjutai da publicist.
Valentina Tereškova (sünd. 1937) — venälaine naine, Nevondkundaližen Ühtištusen lendai-kosmonavt nomer 10.

Homaičendad

Irdkosketused

Jaroslavl' Vikiaitas

	Jaroslavlin agjan lidnad
	Danilov \| Gavrilov Jam \| Jaroslavl' \| Lübim \| Miškin \| Pereslavl' Zalesskii \| Pošehonje \| Ribinsk \| Sur' Rostov \| Tutajev \| Uglič

	Venäman Federacijan subjektoiden pälidnad
	Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ola \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskva \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' \| Sevastopol' \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Novgorod \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Ufa \| Ulan Ude \| Uljanovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[_25df692052573b23-1] ¹ ² https://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/Сhisl_MO_01-01-2024.xlsx

[2] Jaroslavlin verazmaižed sebruzlidnad da lidnad-partnörad. Rahvahidenkeskeižed municipaližed sidod. — Jaroslavl'-lidnan oficialine sait (city-yaroslavl.ru). (ven.)

[1]

[2]