Astrahan'
| Astrahan' | |||||
| Fail:Astrahan collage.png | |||||
| |||||
| Valdkund | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| Глава | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv |
1558 | ||||
| Pind |
| ||||
| Высота |
−25 | ||||
| Aigvö | |||||
| Ekonomik | |||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
| ||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod |
8512 (851) | ||||
| Počtan indeksad |
414000–414999 | ||||
| - | |||||
|
| |||||
|
| |||||
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |||||
![Флаг[d]](/wiki/Fail:Flag_of_Astrakhan.svg)
Astrahan' (ven.: Астрахань, tot.: Әстерхан; kaz.: Астрахан, Астархан i Қажытархан) om lidn (vspäi 1717) da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Astrahanin agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš kuti Kuldaižen Ordan Hadži Tarhan-lidn vl 1333. Vn 1395 Tamerlanan sodaväged paniba lidnad mantazole. Udessaudihe sidä, i oli Astrahanin hankundan pälidnaks (1459−1556). Sen lopus Ivan Grazii mülüti hankundad Venämha, vl 1558 panihe uden lidnusen alust. Raudte tuli lidnha vl 1909.
Astrahan' šingotase kivivoimašiništon pästandal, laivansauvomižen tegimil i sömtegimištol, sauvondmaterialiden edheotandoil (stökol, torvveimed, stökolkuid). Kivivoin da londuseližen gazan samine tegese läz lidnad Kaspijan šel'fal.
Geografijan andmused
Lidn sijadase agjan suves, Kaspijanveren alangištos. Astrahanin keskuz seižub −23 metrad valdmeren pindan al korktusel, om kukhid 5..15 metrhasai kortte. Järed port om Kaspijan merel (20 merivaldmad da sen enamba).
Klimat om terav kontinentaline ven pol'letetazangišton. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°, kezakun-elokun +23..+26 C°, tal'vkun-uhokun −2..−4 C°. Ekstremumad oma −33 C° i +43 C°. Lujad kuivad tulleid oleldas lidnas kezoidme. Paneb sadegid 234 mm vodes, tazomäras kuidme (enamba semendkus — 28 mm).
Astrahan' om lidnümbrikon üks'jäine elänapunkt. Jagase nelläks rajonaks.
Eläjad
Vn 2010 rahvahanlugemižen andmusiden mödhe eläjiden lugu oli 520 339 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 534 241 eläjad vl 2019.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): azerbaidžanlaižed — 1,1%, nogailaižed — 0,7%, avarad — 0,7%, lezginalaižed — 0,6%, čiganalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 16,2%.
Ortodoksižen hristanuskondan läz nell'kümned pühäpertid[4] i islaman kuz' mečetid (Vauged, Must, Rusked, Vihand, Persijan, Nogain) oma avaitud lidnas.
Edeline lidnan pämez' om Alöna Gubanova (reduku 2015 — sügüz'ku 2020).
Transport
Sured da pened avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da jogilaivad oma kundaližeks transportaks lidnas. Maršruttaksid ühtenzoittas Astrahanid ezilidnoidenke, sured avtobusad — Venäman Kavkaz-regionan järedoidenke lidnoidenke. Päraudtestancii i völ ühesa raudtestancijad da platformad oma lidnas, raudted oigetas Volgogradha i Mahačkalha.
Rahvahidenkeskeine civiline Astrahan'-lendimport B.M. Kustodijevan nimedMoskvha i Aktauhu (Kazahstan), čarterreisid Turkanmaha.
Galerei
- Дом, в котором находился губком РКП(б), главный вход.jpg
Lidnan administracijan sauvuz (2018)
Astrahanin Kreml' (2015)
Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert' Kremlin territorijal, vn 2015 nägu (om saudud vll 1698−1710, kellčuhunduz vl 1910)
Vauged mečet', vn 2014 nägu
Lidnan počtamt vl 2020
Astrahanin valdkundaline universitet (2006)
Astrahanin valdkundaline konservatorii (2013)
Astrahanin valdkundaline operan da baletan teatr (2011, om saudud vll 2007−2011)
- Astrakhan Volga River P5101028 2200.jpg
Jogiport vl 2015
- The railway station on Vokzalnaya square, 1 in Astrakhan.JPG
Astrahan' I-päraudtestancii vl 2015, nägu Vokzal'nai-torguspäi
.jpeg)
Homaičendad
Irdkosketused
- Municipaližen «Astrahan'-lidn»-ühtnikan Duman oficialine sait (duma-astrakhan.ru). (ven.)
- Municipaližen «Astrahan'-lidn»-ühtnikan ohjastusen oficialine sait (astrgorod.ru). (ven.) (+ äikel'ne känduz)
 |
Astrahan' Vikiaitas |
| Astrahanin agjan lidnad | ||
| Ahtubinsk | Astrahan' | Harabali | Kamizäk | Narimanov | Znamensk | ||
| Venäman Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
| Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ola | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskva | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' | Sevastopol' | Smolensk | Stavropol' | Sur' Novgorod | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Ufa | Ulan Ude | Uljanovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||