Anadir'

	Anadir'
Флаг[d]	Герб
	64°44′00″ с. ш. 177°30′15″ в. д.GЯO
Valdkund	Venäma;
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	1889
Pind	53;
Высота	35
Aigvö	UTC+12:00[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▲13 043 чел. (2024);
Lugud
Telefonan kod	42722
Počtan indeksad	689000
-
	Официальный сайт(ven.)
	lugeda • diskussii • redaktiruida

Fail:Map of Anadyr.svg

Lidnan kart (2016)

Anadir' (Čukotkan avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz, mugažo Anadirin rajonan administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe).

Etimologii

Pojav Anadirsk-nimituz mainitase 17. voz'sadan kesken lidnusel, Onandir' — čukačuiden jogel, om parallelid jukagiran enu-en / anu-an / anu-on-sanantüvenke «jogi». Anadir'-jogen čukačun Йъаайваам-nimituz kändase «kajagiden jogi».

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1889 elänzoitmaha tahondad Venälaižen imperijan ohjastusen käskön mödhe. Edel 1923. vot žilon nimi oli Novomariinsk. Vodel 1965 se sai lidnan statusad.

Anadir' šingotase kalanümbriradajal tegimel, meriportal, Anadirin LEK i tulleielektrostancii ratas. Sadas kuldad da kivihil't lidnan ümbrištos. Pertišton tobj pala om saudud vajil.

Geografijan andmused

Lidnan ümbrišt (2019)

Lidn sijadase ühtennimižen jogen oiktal randal, igähižen rougun zonas i röunmazonas. Jogi lankteb vilun Beringan meren Anadirin lahthe. Matkad Moskvhasai om 6192 km päivlaskmha orhal.

Klimat om subarktine meren. Voden keskmäine lämuz om –6,9 C°. Paneb sadegid 346 mm vodes, om penemb niid keväz'kus-semendkus (13..23 mm kus).

Tavaivaam-külä mülüb lidnümbrikho mugažo (488 rist. vl 2017).

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 045 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 17 094 eläjad vl 1989.

Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid^[2] oma olmas lidnas: Pühän Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert' (om saudud vll 2003−2005), Spasan Tožetamižen jumalanpert' i nell' časounäd.

Transport

Harvad avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.

Lendimport sijadase 23 km lidnaspäi avtotedme Kivihil'varad-žilos, limanan vastrandal.

Galerei

Anadyr harbour6.jpg

Lidnan pertišton lähine nägu (2004)
Pühän Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert', vn 2013 nägu
Spasan Toižetamižen jumalanpert', vn 2004 nägu
Anadirin meriport vl 2011
Rul'titeginan ird Anadiriš (2004)
Lapsiden sädamižen pert'kulu (2004)
Ugol'nii-lendimport vl 2006
Jäte limanadme, 27. sulaku 2011

Tetabad sündnuded

Vadim Dopkünas (sünd. 1940) — Vaugedvenäman teatranmez'.

Homaičendad

Irdkosketused

Anadir'-lidnümbrikon oficialine informacine resurs (novomariinsk.ru). (ven.)

Anadir' Vikiaitas

	Čukotkan avtonomižen ümbrikon lidnad
	Anadir' \| Bilibino \| Pevek

	Venäman Federacijan subjektoiden pälidnad
	Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ola \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskva \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' \| Sevastopol' \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Novgorod \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Ufa \| Ulan Ude \| Uljanovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[_25df692052573b23-1] ¹ ² https://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/Сhisl_MO_01-01-2024.xlsx

[2] Anadirin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[1]

[2]