Čit
Čit | |||||
| |||||
| |||||
Valdkund | |||||
---|---|---|---|---|---|
Глава | |||||
Istorii da geografii | |||||
Tegemižen päiv |
1653[3] | ||||
Pind |
| ||||
Высота |
650 | ||||
Aigvö | |||||
Ekonomik | |||||
Eläjad | |||||
Eläjad |
| ||||
Lugud | |||||
Telefonan kod |
3022 | ||||
Počtan indeksad |
672000 | ||||
- | |||||
| |||||
Официальный сайт(ven.) | |||||
lugeda • diskussii • redaktiruida |
Čit (Baikalantagaižen randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Čitan rajonan keskuz (ei mülü sihe).
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud kuti Plotbišče-külä (Transsib-raudte tuli lidnha.
Geografijan andmused
Lidn seižub ühtennimižen jogen molembil randoil läz sen lanktendad Ingod-jogehe huralpäi (Amuran bassein), 650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš korktemb čokkoim om Čit-mägi (1039 m). Kaikiš madalamb čokkoim sijadase Ingod-jogen alangištos (632 m).
Klimat om terav kontinentaline, tal'v om vilu. Voden keskmäine lämuz — −1,4 C°. Paneb sadegid 349 mm vodes, kuiv sezon om redukus-keväz'kus (28 mm kaikes pordos).
Čit om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase nelläks administrativižeks rajonaks (ei ole municipaližed ühtnikad): Raudten, Ingodan, Keskuzrajon i Černovskii-rajon.
Eläjad
Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 324 444 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 377 tuhad eläjid vodel 1992 i 351 784 eläjad vl 2020.
Lidnan edeline pämez' oli Anatolii Mihalöv (keväz'ku 2001 — uhoku 2019, eli vozil 1948−2019 kezaku).
Transport
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine civiline Čit (Kadal)-lendimport (ven.: Чита (Кадала), irdp. HTA / süd. СХТ, 515 tuh. passažiroid vl 2021) om saudud 15 km päivlaskmha lidnan keskusespäi Kadal-lidnanlaptas. Tehtas reisid Venäman evropižen palan i Sibirin järedoihe lidnoihe, Pekinha, Tailandan i Vjetnaman lebutahoiže, mugažo Baikalantagaižen randan lendimportoihe penel aviacijal.
Galerei
- Казанский кафедральный собор (1).JPG
Jumalanmaman Kazanin jumalaižen kafedraline päjumalanpert', vn 2015 nägu
- Инженерный центр РЖД (3).JPG
Venäman raudteiden inženerkeskuz vl 2015
- Tsentralnyy rayon, Chita, Zabaykalskiy kray, Russia - panoramio (4).jpg
«Zabaikal'je»-adivpert' (2015, Baikalantaguine)
Homaičendad
- ↑ https://www.chita.ru/news/65393/
- ↑ 1 2 archINFORM (нем.) — 1994.
- ↑ 1 2 Большая советская энциклопедия (рус.): [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
- ↑ 1 2 3 4 Федеральный закон от 30.12.2015 № 453-ФЗ (рус.) — 2015.
- ↑ 1 2 https://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/Сhisl_MO_01-01-2024.xlsx
Irdkosketused
- Lidnan Duman oficialine sait (gorduma.chita.ru). (ven.)
- Lidnan administracijan oficialine sait (admin.chita.ru). (ven.)
Čit Vikiaitas |
Baikalantagaižen randan lidnad | ||
Balei | Borz' | Čit | Hilok | Krasnokamensk | Mogoč | Nerčinsk | Petrovsk-Zabaikal'skii | Sretensk | Šilk | ||
Venäman Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ola | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskva | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' | Sevastopol' | Smolensk | Stavropol' | Sur' Novgorod | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Ufa | Ulan Ude | Uljanovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||