Čit

Рувики-späi
Čit
Казанский кафедральный собор (3).JPG
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

52°02′00″ с. ш. 113°30′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Глава

A. D. Mikhalëv[d][1]

Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1653[3]

Pind
  • 534
Высота

650

Aigvö

UTC+9:00[d], YAKT[d][4] и IRKT[d][4]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 333 159 чел. (2024)[5]
Lugud
Telefonan kod

3022

Počtan indeksad

672000

-

Официальный сайт(ven.)

lugeda  diskussii  redaktiruida
Lidnan rajonad:
     Raudten rajon      Ingodan rajon      Keskuzrajon      Černovskii-rajon

Čit (Baikalantagaižen randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Čitan rajonan keskuz (ei mülü sihe).

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud kuti Plotbišče-külä (Transsib-raudte tuli lidnha.

Geografijan andmused

Lidn seižub ühtennimižen jogen molembil randoil läz sen lanktendad Ingod-jogehe huralpäi (Amuran bassein), 650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš korktemb čokkoim om Čit-mägi (1039 m). Kaikiš madalamb čokkoim sijadase Ingod-jogen alangištos (632 m).

Klimat om terav kontinentaline, tal'v om vilu. Voden keskmäine lämuz — −1,4 C°. Paneb sadegid 349 mm vodes, kuiv sezon om redukus-keväz'kus (28 mm kaikes pordos).

Čit om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase nelläks administrativižeks rajonaks (ei ole municipaližed ühtnikad): Raudten, Ingodan, Keskuzrajon i Černovskii-rajon.

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 324 444 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 377 tuhad eläjid vodel 1992 i 351 784 eläjad vl 2020.

Lidnan edeline pämez' oli Anatolii Mihalöv (keväz'ku 2001 — uhoku 2019, eli vozil 1948−2019 kezaku).

Transport

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Čit (Kadal)-lendimport (ven.: Чита (Кадала), irdp. HTA / süd. СХТ, 515 tuh. passažiroid vl 2021) om saudud 15 km päivlaskmha lidnan keskusespäi Kadal-lidnanlaptas. Tehtas reisid Venäman evropižen palan i Sibirin järedoihe lidnoihe, Pekinha, Tailandan i Vjetnaman lebutahoiže, mugažo Baikalantagaižen randan lendimportoihe penel aviacijal.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Baikalantagaižen randan lidnad
Balei | Borz' | Čit | Hilok | Krasnokamensk | Mogoč | Nerčinsk | Petrovsk-Zabaikal'skii | Sretensk | Šilk


Venäman Federacijan subjektoiden pälidnad
Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ola | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskva | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' | Sevastopol' | Smolensk | Stavropol' | Sur' Novgorod | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Ufa | Ulan Ude | Uljanovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež