Suvisahalinsk

Рувики-späi
Suvisahalinsk
Yuzhno-Sakhalinsk overview.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

46°57′00″ с. ш. 142°44′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1882

Pind
Высота

50

Aigvö

UTC+11:00[d] и VLAT[d][2]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 180 085 чел. (2024)[3]
Lugud
Telefonan kod

424 и 4242

Počtan indeksad

693000–693101

-

Официальный сайт(ven.)

lugeda  diskussii  redaktiruida
Lidnan kart (2020)

Suvisahalinsk (ven.: Южно-Сахалинск, japon.: ユジノサハリンスク Judzinosaharinsku) om lidn da lidnümbrik Venäman päivnouzmas. Se om Sahalinan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1882 kuti Vladimirovk-külä (ven.: село Владимировка) elänzoitmaha tahod oigetud küksushe da katargha mehil. Vspäi 1905 se oli nimitadud Tojohar-žiloks japonižen vägitungendan jäl'ghe. Žilo sai lidnan statusad vl 1915, i vodhe 1946 kezakun 4. päivhäsai Tojohar-lidn oli (japon.: 豊原市 Tojohara-si). Sid' nimitihe nevondkundališt lidnad udes, geografižen sijadusen mödhe.

Suvisahalinsk šingotase sömtegimišton edheotandoil i elektroenergetikal, om sauvondmaterialiden tegimid. Agjan kalanpüdandan, kivivoin da gazan samižen kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Suvisahalinskas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Sahalin-saren suves, 50 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Mägisel'g levineb päivnouzmpolehe lidnaspäi. Matkad Moskvhasai om 6680 km orhal (lendimel leten) vai 9400 km tedme. Voib olda 8-ballaižid manrehkaidusid magnitudan mödhe.

Suvisahalinsk om mererandpoleta, no meri om läz kaikihe polihe: 40 km pohjoižhe (Ohotskan meri, Ohotskan meri), 20 km suvhe (Ohotskan meren Anivan laht, Tataran sal'm da Holmsk-lidn).

Kümne küläd mülüdas lidnümbrikho Suvisahalinskan ližaks. Lidnümbrikon pind om 905 km².

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 181 728 ristitud, lidnümbrikon — 189 010 ristitud, agjan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd'. Vl 2018 206 140 ristitud elädas lidnümbrikos, 315 tuh. eläjid om lidnaglomeracijas.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Sahalinan agjan lidnad
Aleksandrovsk Sahalinal | Aniv | Dolinsk | Holmsk | Korsakov | Kuril'sk | Makarov | Nevel'sk | Oh | Poronaisk | Severokuril'sk | Suvisahalinsk | Tomari | Uglegorsk


Venäman Federacijan subjektoiden pälidnad
Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ola | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskva | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' | Sevastopol' | Smolensk | Stavropol' | Sur' Novgorod | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Ufa | Ulan Ude | Uljanovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež