Nar'jan Mar

	Nar'jan Mar
	Няръяна мар
Флаг[d]	Герб
	67°38′16″ с. ш. 53°00′24″ в. д.GЯO
Valdkund	Venäma;
Глава	Tatyana Fyodorova[d] и Q30346594?
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	1931
Pind	24;
Высота	64
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▲24 266 чел. (2024);
Lugud
Telefonan kod	81853
Počtan indeksad	166000, 166001, 166002 и 166004
-
	Официальный сайт
	lugeda • diskussii • redaktiruida

Fail:Naryan-Mar location map.png

Lidnan kart (2022)

Nar'jan Mar (Nencan avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Istorii

Vozil 1892−1903 koume mecanümbriradajad tegint oliba saudud ühtel-žo sijal nügüd'aigaižen lidnan territorijal, kaks' paloiba, koumanz' jäi i sen eländpunkt nimitihe Mectegimen žilo. Eländpunktan toine pala mainitase kuti Beloščel'je-külä vl 1922.

Vl 1931 Nar'jan Mard-radnikžilo ühtenzoiti Mectegimen, Kalüš-, Karmanovo (Gorodeckii)- i Nosovo (Kačgort)-žiloid, Beloščel'je- i Jokuš-külid sauvomha meriportad Vorkutan kivihilen täht. Sil-žo vodel udesnimitihe radnikžilod nügüdläižikš hüvän el'gendusen da virkandan täht, heittihe «d»-kirjant. Vl 1932 sirdihe Nencan avtonomižen ümbrikon keskust sihe Tel'visk-küläspäi. Nar'jan Mar om lidnaks vodelpäi 1935.

Narjan Mar šingotase sömtegimištol, Nencan kivivoin kompanijal, sauvondan edheotandal, meriportal, lendimportal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Pohjoižen nabapirdan taga, seižub Pečor-jogen alajoksmusen randal, 110 km Moskvaspäi Nar'jan Marhasai om 1500 km, Arhangel'skaspäi Nar'jan Marhasai — 660 km. Lähembaine raudtestancii om Usinskas, 350 km matkad, voib vaiše tal'vavtotel sadas sihepäi madme.

Klimat om subarktine, erasil jäl'gmäižil vozil ven. Voden keskmäine lämuz om −2,4 C°, kezakun-elokun +9..+14 C°, tal'vkun-uhokun −12..−17 C°. Ekstremumad oma −47,6 C° i +33,9 C°. Paneb sadegid 518 mm vodes, enamba elokus-sügüz'kus (63..71 mm kus), vähemba vilukus-sulakus (23..31 mm kus). Lidn om ümbärtud igähižen rougun zonal, no ei ole rougud lidnan südäimes.

Lidnümbrikon pind om 42,6 km². Nar'jan Mar om üks'jäine eländpunkt lidnümbrikos.

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 21 338 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik 24 654 eläjad oli lidnas vl 2017.

Hristanuskondan Sündun Nägundan puine kafedraline päjumalanpert'^{vanhuskolaižed) oma avaitud lidnas.}

Narjan Maran socialiž-gumanitarine kolledž^[4] i Nencan agrariž-ekonomine tehnikum^[5] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Transport

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas, ühesa maršrutad. Meriport radab vspäi 1932 kezakuspäi kül'mkuhusai. Voib sadas likutimvenehil eländpunktoihesai kezaaigan. Avtote Usinskaspäi om sauvomas.

Soda- da civiline Nar'jan Mar-lendimport^{Moskvha, Piterihe i Nencan avtonomižedme ümbrikodme.}

Mel'hetartuižed faktad

Nar'jan Mar kändase marin kel'he Joškar-Olaks («Rusked lidn»).

Sebruzlidnad

Venäma Arhangel'sk, Arhangel'skan agj, Venäma (vspäi 2011)
Norvegii Kautokeino-lidn, Norvegii
Venäma Komi, Venäma
Venäma Komi, Venäma

Galerei

Ümbrikon käskuzkundan sauvuz (2020)
Sündun Nägundan päjumalanpert', vn 2014 nägu vai sen aigemba
Kul'turine da azjaline «Arktik»-keskuz vl 2010
Naryan-Mar Airport during midnight sun (June 2014).jpg

Lendimportan sauvused vn 2014 polärižen päivän aigan (čas öd)
Meriport (nägu Pečor-jogelpäi vl 2010)

Homaičendad

Irdkosketused

Nar'jan Mar Vikiaitas

	Arhangel'skan agjan lidnad
	Arhangel'sk \| Kargopol' \| Koräžm \| Kotlas \| Mezen' \| Mirnii \| Nar'jan Mar \| Novodvinsk \| Nändom \| Oneg \| Severodvinsk \| Sol'vičegodsk \| Šenkursk \| Vel'sk

	Venäman Federacijan subjektoiden pälidnad
	Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ola \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskva \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' \| Sevastopol' \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Novgorod \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Ufa \| Ulan Ude \| Uljanovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[_46056e228bbd5108-1] ¹ ² http://www.gks.ru/free_doc/2016/oktmo/tom2_oktmo.rar

[_25df692052573b23-2] ¹ ² https://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/Сhisl_MO_01-01-2024.xlsx

[3] Narjan Maran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[4] Narjan Maran socialiž-gumanitarižen kolledžan sait (nmsgc.org). (ven.)

[5] Nencan agrariž-ekonomižen tehnikuman sait (наэт.рф). (ven.)

[6] Narjan Naran aviajoukun sait (avianao.ru). (ven.)

[1]

[2]

[4]

[5]

Piterihe