Mezen' (lidn)

Mezen'
Герб
65°51′00″ с. ш. 44°14′00″ в. д.
Valdkund	Venäma
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	XVI век
Pind	6
Высота	20
Aigvö	UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad	▼2874 чел. (2021)
Lugud
Telefonan kod	81848
Počtan indeksad	164750
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Mezen' (ven.: Мезе́нь, pagin. mž. Ме́зень) om Venäman lidn Arhangel'skan agjan pohjoižes, Vauktan meren randpolel. Lidn om lidnankundan i Mezenin rajonan administrativižeks keskuseks.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 16. voz'sadal kuti Okladnikovan (Sur') slabad. Vspäi 1708 alištub Arhangel'skan tobmudele. Ühtenzoittihe Kuznecovan (Penen) slabadanke vl 1780, anttihe makundan lidnan statusad da nimitihe nügüdläižikš jogen mödhe. Mezen' šingotihe torgovanoiden lidnaks.

Mezen' om ümbrišton tedoiduzkeskuseks geologiden (sadas diamantoid rajonas), sänendustajiden i mecnikoiden täht, mugažo port kalanpüdajiden arteliden täht. Mezenin meriportan alajaguz sijadase lidnas. Rahvahanpramozlad oma šingotadud, sen paloin kuvatud putegesed, punleiktand, tetörad-pränikoiden paštand.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Mezen'-jogen oiktal randal, 45 kilometras merospäi suvhe, 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Tov-jogi (ven.: Това 25 km pitte) lankteb Mezenihe oiktalpäi lidnankundan territorijal. Mezen' mülüb valdkundröunanverižhe zonha (pästandbumag om velgusine turistan täht) i ei mülü igähižen rougun zonha. Matkad lähembaižhe Arhangel'sk-lidnhasai om 215 km suvipäivlaskmha orhal vai 380 km avtotedme, se om olmas vspäi 2008. Lähembaine järed eländpunkt om lidnanvuitte Kamenk-žilo koumes kilometras lodeheze jogedme lidnan röunaspäi.

Klimat om subarktine venon röunal. Taigan i tundran röun sijadase 50..100 km pohjoižhe lidnaspäi. Voden keskmäine lämuz om −0,7 C°, heinkun +14,5 C°, kezakun i elokun +11..+12 C°, tal'vkun-uhokun −12..−15 C°. Ekstremumad oma −46 C° i +36 C°. Paneb sadegid 532 mm vodes, enamba kaiked heinkus-sügüz'kus (61..78 mm kus), vähemba tal'vkus-semendkus (29..35 mm kus).

Viž küläd mülüdas lidnankundha Mezenin ližaks. Lidnankundan pind om 1057 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 575 ristitud, lidnankundan — 3 876 ristitud, rajonan ristitišton koumandez. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 3 287 eläjad, kaiken lidnankundan 3 568 eläjad. Vspäi 1856 kaikiš suremb ristitišt oli 5 100 eläjad vl 1992.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid oma avaitud: Jumalannägundan päjumalanpert' (om udessündutadud), Jumalanmaman Sündundan jumalanpert' (om saudud vll 2019−2022), Jumalanmaman Katken časoun' kaumžomal (letihe vll 1996−2000).

Edeline lidnankundan pämez' (Deputatoiden Nevondkundan ezimez') om Aleksei Samilov (Алексей Самылов, edel vn 2016 redukud). Lidnankundan Administracii om likvidiruidud vn 2020 sügüz'kus, rajonan tobmuz tegeb sen velgusidme. Lidnan Administracijan jäl'gmäine pämez' om Natalja Rogačeva vn 2016 uhokuspäi.

Transport

Tatanmaine regionaline Mezen'-lendimport (14 m ü.m.t., МЗН / УЛАЕ / ULAE, kuz' tuhad passažiroid vl 2017) om penen aviacijan täht, sijadase lidnan pohjoižes nelläs kilometras keskusespäi. Tehtas reisid Arhangel'skha i rajonadme. Avtobusmaršrut ühtenzoitab lidnan keskust lendimportanke. Vn 2021 semendkus lendimport om čuratud civiližen aviacijan lendimportoiden nimikirjutesišpäi.

Mezen'-meriportan valdmad sijadasoiš lähižes Kamenk-žilos (ühtenzoitase ehtatimel kezaaigan) i jogen mödvedhe, Krivk-port-punktas. Jogiport om Kamenk-žilos.

Galerei

• 

  Lidn ümbrištonke amerikaižel kartal (1954, U.S. Army Map Service)

• 

  Lidnanznam Arhangel'skan gubernijas (1784)

• Mezen COA (Arkhangelsk Governorate) (1859).gif

  Lidnanznam Arhangel'skan gubernijas (1859)

• 

  Nevondkundaline lidnanznam (1980-nded voded)

Homaičendad

Irdkosketused

• Lidnan municipaližen ühtnikan lehtpoled Mezenin rajonan oficialižel saital (mezen.ru). (ven.)  (angl.) (saks.)