Šenkursk

Рувики-späi
Šenkursk
Шенкурск. Общий вид. Начало XX века.jpg
Герб
Герб

62°06′ с. ш. 42°54′ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Pind
  • 4
Высота

60

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 4600 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod

81851

Počtan indeksad

165160

-
Логотип РУВИКИ.Медиа Медиафайлы на Викискладе
This box: lugeda  diskussii  redaktiruida

Šenkursk (ven.: Ше́нкурск) om Venäman lidn Arhangel'skan agjan suves. Se om Šenkurskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1929) da üks'jäine lidn.

Nügüdläine eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1137 kuti Oustje-Vag[3] — jumalankodin andan keradandsija, vl 1229 — Šen'g-Kurje Šen'g-jogen mödhe. Vozil 1565−1780 se oli Vag-lidnuz Šen'g-Kurj-kukhal. Saudud vl 1643 lidnuz om olmas paloin nügüd'-ki. Vl 1780 eländpunkt sai lidnan statusad Šenkursk-nimenke.

Šenkurskan ižandusen päsarakod oma mecan ümbriradmine da sömtegimišt.

Geografijan andmused

[vajehta | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Vag-jogen oiktal randal. Šenkursk seižub 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Arhangel'skhasai om 373 km lodeheze, Vel'skhasai om 143 km suvhe avtotedme. Lähembaine znamasine lidn om Kotlas, läz 230 km suvipäivnouzmha orhal.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +1,8 C°, kezakun-elokun +14..+17 C°, tal'vkun-uhokun −11..−14 C°. Ekstremumad oma −45,2 C° i +35,7 C°. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezakus-elokus (61..79 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (27 mm kus). Voden keskmäine nepsuz om 75..77 %.

Šenkursk oli lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind oli 16,67 km², se om likvidiruidud vn 2023 keväz'kuspäi.

Vl 1913 eläjiden lugu oli 2 400 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli kahesa tuhad eläjid vl 1984. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 702 ristitud. Kaik 4 847 eläjad oli lidnas vl 2017.

Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[4] oma kaičenus lidnas paloin: koume jumalanpertid, Eläban Eziauguižen Stroican naižjumalankodin (19. voz'sadan kahtenz' pol') päjumalanpert' i phh. Zosima da Savvatii Solohkalaižiden jumalanpert' (üks'jäine om avaitud).

Ust'jan industrialižen tehnikuman palakund[5] om lidnan specialižen keskopendusen aluzkundaks.

Lidnankundan jäl'gmäine pämez' (nevondkundan ezimez') oli Irina Pitolina vspäi 2012.

«VologdArhangel'sk»-avtote (M8) mäneb pidust' Vagan hurad randad. Sild pulloišpäi ühtenzoitab lidnad M8-trassanke, matkad sihesai om kahesa kilometrad päivlaskmha.

Homaičendad

[vajehta | redaktiruida purde]

Irdkosketused

[vajehta | redaktiruida purde]



Arhangel'skan agjan lidnad
Arhangel'sk | Kargopol' | Koräžm | Kotlas | Mezen' | Mirnii | Nar'jan Mar | Novodvinsk | Nändom | Oneg | Severodvinsk | Sol'vičegodsk | Šenkursk | Vel'sk