Murmansk

Рувики-späi
Murmansk
Murmansk - Arctic Liberation.jpg
Герб
Герб

68°58′00″ с. ш. 33°05′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Глава

Andrey Sysoyev[d]

Istorii da geografii
Tegemižen päiv

4 redukud 1916

Pind
  • 154,4
Высота

50

Aigvö

UTC+3:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 266 681 чел. (2024)[1]
Lugud
Telefonan kod

8152

Počtan indeksad

183000

Avtomašinoiden nomeroiden kod

51

-

Официальный сайт(ven.)

lugeda  diskussii  redaktiruida
Murmanskan ümbrikod:
     Leninan ümbrik      Oktäbrin ümbrik      Pervomaiskii ümbrik

Murmansk (kil'd.-saam.: Мурман ланнҍ, pohjoižsaam.: Murmánska) om Venäman lidn valdkundan lodehes. Se om Murmanskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik, vägilidn.

Murmansk om kaikiš suremb lidn Pohjoižen polärižen pirdan taga. Sen aluz om pandud sureks portaks. Tähäsai Murmansk om Pohjoižen laivišton pävarustuzbaz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vn 1916 redukun 4. päiväl kuti Romanov Murmanal (Fevralin revolücijan jäl'ghe vn 1917 3. päiväl sulakud udesnimitihe lidnad Murmansk:aks.

Vl 1926 se oli pen' lidn ühesa tuhad eläjanke. Sikš ku NSTÜ:le pidi säta ičeze port Jävaldmeren randal varatoitmaha Pohjoižlaivištod, arktižid ekspedicijoid, Noril'skan sauvomišt, ümbriradamha kalan püdod, ka sid' Murmansk šingotaškanzihe hotkas. Vodele 1939 lidnan ristitišt oli jo 119 tuhad ristitud.

Murmansk šingotase järedaks portaks[2] i laivišton bazaks, kaik Venäman atomlaivad oma kirjutadud Murmanskan portas, mugažo sömtegimišton, metalližkonstrukcijoiden i geologijan edheotandoil.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Kolan pol'saren pohjoižel randal, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Murmansk seižub Murmanan randal, Kolan lahten kall'oikahil randoil. Lidnan keskuz om lahten päivnouzmaižel randal. Vspäi 2005 avtotesild ühtenzoitab lahten randoid. Matkad avtotedme om läz 1380 km Moskvhasai. Lidnad-kaimdajad seištas lahten randadme: Kol ani suviröunan taga i Severomorsk seičemes kilometras pohjoižpäivnouzmaižen röunan taga.

Klimat om subarktine, läm' Pohjoižatlantine joksmuz pehmdab sidä. Voden keskmäine lämuz om +1,1 C°, kezakun-elokun +9..+13 C°, −7..−10 C°. Voib panda haloid kaikil kuil päiči heinkus. Ekstremumad oma −39,4 C° i +32,9 C°. Paneb sadegid 529 mm vodes, enamba heinkus-elokus (66..71 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (24..29 mm kus).

Murmansk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt, se jagase koumeks administrativižeks ümbrikoks: Leninan, Oktäbrin da Pervomaiskii. Ümbrikod ei olgoi municipalitetoikš.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 307 257 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 473 tuhad eläjid vl 1991, ristitišt poleni Murmanan randan sodalidnuziden kändandan taguiči eriližikš lidnoikš, mugažo norišt sirdi valdkundadme ižandusen pahan olendan tagut.

Rahvahad (enamba 0,8 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 89,6 %, ukrainalaižed — 4,6 %, vaugedvenälaižed — 1,6 %, totarlaižed — 0,8 %, toižed rahvahad — 3,2 %.

Edeližed lidnan pämehed oma:

  • Dmitrii Filippov (tal'vku 2016 — sügüz'ku 2018);
  • Tamara Prämikova (sügüz'ku 2018 — reduku 2019, velgusentäutai vn 2021 sügüz'kuspäi vn 2022 keväz'kuhusai);
  • Andrei Sisoev (reduku 2019 — eloku 2021);
  • Mihail Belošejev (eloku−sügüz'ku 2021).

Transport

Avtobusad, trolleibusad i maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Järed jädumatoi jüguiden meriport radab (60,7 mln tonnoid vl 2018). Murmansk-päraudtestancii om saudud vl 1916, sen nügüdläine sauvuz om letud Toižen mail'man sodan jäl'ghe palanuden sijas. Toine stancii lidnas om Komsomol'sk-Murmanskii.

Rahvahidenkeskeine civiline Murmansk-lendimport[3] (MMK / МУН / ULMM, üks' million passažiroid vl 2019) sijadase Murmaši-žilonno 24 km suvhe-suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi.

Galerei

Tetabad sündnuded

  • Aleksei Goman (sünd. 1983) — Venäman pajatai.
  • Zlata Ognevič (sünd. 1986) — ukrainalaine naine, Ukrainan eläi, ukrainine pajatai.

Homaičendad

Irdkosketused



Murmanskan agjan lidnad
Apatitad | Gadžijevo | Kandalakš | Kirovsk | Kol | Kovdor | Mončegorsk | Murmansk | Olenegorsk | Ostrovnoi | Polärnii | Polärnije Zori | Severomorsk | Snežnogorsk | Zaozörsk | Zapolärnii


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Joškar-Ol | Moskv | Murmansk | Sur' Uz'lidn | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež