Jakutsk

Рувики-späi
Jakutsk
jakut.: Дьокуускай
Проспект Ленина возле остановки «Кинотеатр Центральный».jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

62°01′38″ с. ш. 129°43′55″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1632

Pind
  • 122
Высота

95

Aigvö

UTC+9:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 367 667 чел. (2024)[2]
Lugud
Telefonan kod

4112

Počtan indeksad

677000–677999

-

Официальный сайт(ven.)(angl.)

lugeda  diskussii  redaktiruida
Fail:Yakutsk location map.png
Lidnan kart ümbrištonke (2022)

Jakutsk (jakut.: Дьокуускай) om lidn da lidnümbrik Lenanjogen randal.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1632 kuti Jakutijan (Lenan) lidnuz (ven.: Якутский (Ленский) острог). Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1643. Kätihe agjan pälidnaks vl 1851.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Tuimaad-alangištos, seižub Lenanjogen hural randal, 95 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se om kaikiš järedamb sijatud igähižen rougun zonha lidn Mas. Matkad Moskvhasai om 4885 km päivlaskmha orhal vai 8370 km avtotedme.

Klimat om terav kontinentaline kuiv. Tal'v om vilu lujas, ei olele sulasäd tal'vkus-uhokus. Keza om läm' i paksus räk. Voden keskmäine lämuz om −7,9 C°, kezakun-elokun +16..+20 C°, tal'vkun-vilukun −37 C°, uhokun −33 C°. Ekstremumad oma −64,4 C° i +38,4 C°. Paneb sadegid 235 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (30..40 mm kus), vähemba tal'vkus-sulakus (7..10 mm kus).

Jakutsk-lidnümbrik jagase kahesaks administrativižeks ümbrikoks. Kümne žilod mülüdas lidnümbrikho Jakutskan ližaks.

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 269 601 ristitud, lidnümbrikon — 295 664 ristitud. Vl 2017 kaik 307 911 eläjad oli lidnas i 324 651 eläjad kaikes lidnümbrikos, se om tazovaldkundan ristitišton koumandez.

Rahvahad (vl 2010): jakutalaižed — 52,3%, venälaižed — 41,9%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 5,8%.

Lidnan pämez' om lidnümbrikon pämez'. Edeližed lidnan pämehed oma Sardana Avksentjeva (sügüz'ku 2018 — viluku 2021) i Aisen Nikolajev (keväz'ku 2012 — semendku 2018).

Transport

Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks. Jogitransport ühtenzoitab Lenan basseinan lidnoidenke.

Kaik om kaks' civilišt lendimportad. Rahvahidenkeskeine Jakutsk (Tuimaad)-lendimport[3] Platon Oiunskijan nimed (YKS / ЯКТ / UEEE, 908 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase lidnan pohjoižpoles seičeme kilometrad keskusespäi. Sišpäi da sihe tehtas čarterreisid Azijan lebutahoihe, Sibiridme da Jakutijan südäimes. Magan-varalendimport (GYG / МГН / UEMM, 10 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase 12 km lodeheze Jakutskan röunaspäi ühtennimižes žilos. Sikš ku sumeg om paksus pälendimportas, varalendimport om olmas. Tehtas reisid Saha Tazovaldkundadme lendimil i punolendimil mugažo.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Saha Tazovaldkundan lidnad
Aldan | Jakutsk | Lensk | Mirnii | Nerüngri | Nürb | Olökminsk | Pokrovsk | Srednekolimsk | Tommot | Udačnii | Verhojansk | Vilüisk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Joškar-Ol | Moskv | Sur' Uz'lidn | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež