Tomsk

Рувики-späi
Tomsk
Tomsk0293.JPG
Флаг[d] Герб[d]
Флаг[d] Герб[d]
56°29′19″ с. ш. 84°57′08″ в. д.GЯO
Valdkund
Глава Ivan Klyayn[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1604
Pind
  • 294,6
Высота 80
Aigvö UTC+7:00[d][1]
Eläjad
Eläjad
  • 545 391 чел. (2024)[2]
Lugud
Telefonan kod 3822
Počtan indeksad 634000–634999

Официальный сайт(ven.)
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Tomin randirdal (2013)

Tomsk (ven.: Томск) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibiriš. Se om Tomskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo Tomskan rajonan tobmuden aluzkundoiden olendsija.

Tomsk om Päivlaskmaižen Sibirin opendusen, tedon da tegimišton udištamižen järed keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1604 kozakoil Boris Godunovan käskön mödhe kuti lidn lidnusenke. Vozil 1804−1925 oli Tomskan gubernijan pälidnaks. 1830-nzil vozil kazvoi lujas kuldan samižen tagut Sibiriš. Transsib-raudte ristikoiči Ob'-jogen toižes sijas (nüg. Novosibirsk) i jäti lidnad edahaižes poles.

Tomsk šingotase kivivoin ümbriradmižen tegimel (läz lidnad) i kivivoinhimijal, elektrotehnižen sarakon tegimil (kabeläd, mašiništ kosmosapparatoiden, laivoiden i kivivoinveimiden täht[3], radiosidon ladimišt), mašinansauvomižel (instrumentad, manometrad), sömtegimištol, mugažo virifabrik i räzinkengiden tegim ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase agjan suvipäivnouzmas. Lidnan keskuz seižub Tom'-jogen oiktal randal (Obin bassein da oiged randpol'), 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 3,5 tuhad km päivlaskmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma Seversk-kaimdailidn ani lodeheze, Kemerovo 145 km suvhe orhal vai 216 km avtotedme i Novosibirsk 272 km suvipäivlaskmha avtotedme.

Tomsk jagase nelläks administrativižeks rajonaks: Kirovan (mougotil randoil), Leninan, Nevondkundaline, Oktäbrin. Mugažo om ühesa valičendümbrikod kaikes lidnas. Koume žilod, koume küläd da raudtesara mülüdas lidnümbrikho Tomskan ližaks.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 524 669 ristitud, lidnümbrikon — 546 049 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 576 624 eläjad vl 2020. Kaik 594 827 ristitud elihe lidnümbrikos vl 2018, i 589 701 ristitud vl 2021. Tomsk om lidnaglomeracijan keskuseks 10 818 km² pindal, 781 tuh. eläjid (2017. voz').

Kaik om ühesa üläopendusen aluzkundad, 15 tedoinstitutad da kuz' biznes-inkubatorad lidnas. Kaikiš znamasižemb om Tomskan valdkundaline universitet[4] (alusenpanend 1878, 15 fakul'tetad i kuz' institutad, 23 tuhad üläopenikoid).

Transport

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Jogiport radab vemha jüguid tobman palan.

Rahvahidenkeskeine civiline Tomsk (Bogašovo)-lendimport[5] (TOF / ТСК / UNTT, 759 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase 14 km suvipäivnouzmha. Tehtas reisid Moskvha, Piterihe, Alauz'lidnha, Kazanihe i Sibirin järedoihe lidnoihe, sezonreisid Mustmeren lebutahoiže, mugažo čarterreisid Suvipäivlaskmaižhe Azijha. Golovino-sodalendimport om saudud suvipäivlaskmha lidnaspäi.

Tetabad ristitud

Sündnuded
  • Mihail Baškatov (sünd. 1981) — Venäman akt'or da TV-vedai.
Elänuded
  • Aleksandr Volkov (1891−1977) — oli venälaine mez', sarnoiden da istoriziden romaniden nevondkundaline kirjutai, dramaturg i kändusiden tegii.

Sebruzlidnad

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Tomskan agjan lidnad
Asino | Kedrovii | Kolpaševo | Seversk | Streževoi | Tomsk


Venäman Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ola | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskva | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' | Sevastopol' | Smolensk | Stavropol' | Sur' Novgorod | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Ufa | Ulan Ude | Uljanovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež