Streževoi

Рувики-späi
Streževoi
Strezhevoy, Tomsk Oblast, Russia - panoramio (1).jpg
Герб
Герб
60°44′00″ с. ш. 77°35′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1966
Высота 40
Aigvö OMST[d][1][2] da KRAT[d][1]
Eläjad
Eläjad
  • 39 169 чел. (2021)[3]
Lugud
Telefonan kod 38259
Počtan indeksad 636780

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Streževoi (ven.: Стрежево́й) om Venäman lidn da lidnümbrik (vspäi 2004) Tomskan agjan lodehes. Se om agjan koumanz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe, om ümbärtud Aleksandrovskojen rajonal.

Istorii

Ende hantin küläd i kalanpüdajiden Streževoje-külä (vspäi 1932) oliba olmas necil sijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1966 kuti kivivoin sadajiden žilo, nimitihe külän mödhe. 1960-nziden voziden lopus tedotihe žilod kaiken NSTÜ:n Komsomolan udarnikoiden sauvondaks. Radnikžilo sai lidnan statusad agjan alištusenke vn 1978 5. päiväl sulakud.

Streževoi šingotase kivivoin tedištelendal da samižel sen ümbrištos, kivivoinümbriradajal tegimel, kivivoin samižmašiništon tegimel, gazanveimiden i kivivoiveimiden sauvondan da holitusen (lendimport) edheotandoil.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Obinjogen oiktan Pasol-hijaman oiktal randal, 41 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon röunhasai om 10 km pohjoižhe orhal, Tomskhasai om 635 km suvipäivnouzmha orhal, 2 416 km avtotedme (tal'vte om olmas) vai Obin ülezjogen. Lähembaine lidn da raudtestancii om Nižnevartovsk (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik) 63 km lodeheze avtotedme. Jogiport sijadase kudes kilometras lidnaspäi, lendimport eläb bankrotnendan proceduras läbi vspäi 2016.

Streževoi om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 212,97 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 42 219 ristitud. Kaik 41 733 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 40 tuhad eläjid vll 1989−2020 (44 600 rist. vl 1998 i 44 693 rist. vl 2009).

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[4] oma saudud: ph. Mikulai-čudonsädajan (2006) i Sibirin Kaikiden Pühämehiden (letihe vll 1992−1993). Protestantizman «Elon vajeh»-keskuz i islaman «Al'-Hajat»-pühäpert' oma avaitud lidnas mugažo.

Professionaližen opendusen aluzkundad: «Tomskneft'»-kompanijan openduzkombinat, Žirnovskan kivivointehnikuman filial, Tomskan tegimištoliž-gumanitarižen kolledžan filial[5], üläopendusen aluzkundoiden koume filialad (Piter, Tümen').

Edeline lidnümbrikon pämez' om Valerii Harahorin (keväz'ku 2009 — sügüz'ku 2021).

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Tomskan agjan lidnad
Asino | Kedrovii | Kolpaševo | Seversk | Streževoi | Tomsk