Hanti-Mansiisk
| Hanti-Mansiisk | |||||
 | |||||
| |||||
| Valdkund | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | |||||
| Pind |
| ||||
| Высота |
50 | ||||
| Aigvö | |||||
| Ekonomik | |||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
| ||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod |
3467 | ||||
| Počtan indeksad |
628000 | ||||
| - | |||||
|
| |||||
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |||||
![Флаг[d]](/wiki/Fail:Flag_of_Khanty-Mansiysk.svg)
Hanti-Mansiisk (hant.: Ёмвош vai Ёмвоҷ, Sibirin päivlaskmas. Se om Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz i nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Hanti-Mansiiskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Kunguran penes aigkirjas Sibiriš kuti Samar-ruhtinasen lidneihut vl 1582 — Ermakan toran sija Samar-ruhtinast vaste. 1630-nziš vozišpäi Samarovo-külä oli olmas. Vl 1935 külä i olnu sauvomas ümbrikon Ostäko-Vogul'sk-pälidn ühtištuiba. Vl 1950 eländpunkt sai lidnan statusad.
Hanti-Mansiisk šingotase sömtegimištol (leibtegesed, kalan ümbriradmine, lihaproduktad), kivivoin da gazan tedištelendan edheotandoil da regionan kompanijoiden päfateroil, torguindan da toižen holituzsferan verkoil. Jugran informacižiden tehnologijoiden tedoinstitut radab lidnas.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Päivlaskmaižen Sibirin tazangištol, taigan londuseližes zonas, 50 m korktusel valdmeren pindan päl, Irtiš-jogen oiktal randal. Keskuz sijadase 20 kilometras Irtišan lanktendaspäi Obinjogehe. Matkad Moskvhasai om 1900 km päivlaskmha orhal vai 2600 km avtotedme, Tümenihesai om 472 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 673 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Neftejugansk 194 km päivnouzmha orhal vai 239 km avtotedme i Pit' Jah 209 km päivnouzmha orhal vai 259 km avtol.
Klimat om kontinentaline. Tal'v om vilu, se jätktase pol'vot. Keza om läm'. Voden keskmäine lämuz — −0,8 C°, vilukun lämuz −18,9 C°, heinkun — +18,4 C°. Ekstremumad oma −49 C° i +34 C°. Paneb sadegid 530 mm vodes, oleleb niid vähemba uhokus-sulakus (22..29 mm kus).
Hanti-Mansiisk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad
Vl 1939 žilon ristitišt oli 7 500 eläjad. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Hanti-Mansiiskan eläjiden lugu oli 80 151 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 0,5% vl 2010): hantilaižed — 3,7%, tadžikalaižed — 1,9%, azerbaidžanlaižed — 1,9%, kirgizlaižed — 1,3%, uzbekad — 1,1%, saksalaižed — 0,7%, baškiralaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 5,3%, rahvahuden ozutandata — 4,2%.
protestantizman «Toižetamine»-loičendpert' i islaman pühäpert' oma olmas lidnas.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Hanti-Mansiiskan tehnologiž-pedagogine kolledž[5], Jugran valdkundaline universitet[6], Hanti-Mansiiskan valdkundaline medicinine akademii[7], Uralan valdkundaližen arhitekturiž-čomamahtoižen akademijan filial.
Transport
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Kezaaigan jogistancii radab. Avtotesild om olmas Irtiš-joges päliči, se om saudud vodele 2004. Lähembaine raudte mäneb 250 kilometras päivnouzmha (Pit' Jah), suvhe i lodeheze (Nägan').
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (latin. HMA / kirill. ХАС) sijadase 5 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, Ufaha, Venäman lähembaižihe järedoihe lidnoihe i Jugradme, mugažo sezonreisid Mustmeren lebutahoiže i sijaližid reisid punolendimil.
Galerei
- Khanty-Mansiysk, Khanty-Mansi Autonomous Okrug, Russia - panoramio (8).jpg
Lidnan ohjastusen aluzkundoiden sauvuz öližel aigal (2011)
Londusen i ristitun muzei (2006)
Sündun Eläbzdusen kafedraline päjumalanpert', vn 2007 nägu
Jumalanmaman Katken pühäpert', vn 2010 nägu (om saudud vll 1996−2000)
Hanti-Mansiiskan teatr vl 2006
Jugran valdkundaline universitet, päkorpus (2011)
- Arena Ugra front2.jpg
«Arena Jugra» (2017)
Biatlonkeskuz (2009)
Avtotesild Irtišas päliči vl 2007 (om saudud vodele 2004)
Jogistancii vl 2014
- Аэродромы и терминалы-терминал, Ханты-Мансийск RP18943.jpg
Hanti-Mansiisk-lendimportan terminalad vl 2010
Homaičendad
- ↑ 1 2 ХАНТЫ-МАНСИЙСК // Большая российская энциклопедия (рус.) — М.: Большая российская энциклопедия, 2004.
- ↑ 1 2 Encyclopædia Britannica (англ.)
- ↑ 1 2 https://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/Сhisl_MO_01-01-2024.xlsx
- ↑ Hanti-Mansiiskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Hanti-Mansiiskan tehnologiž-pedagogižen kolledžan sait (hmtpk.ru). (ven.)
- ↑ Jugran valdkundaližen universitetan sait (ugrasu.ru). (ven.) (angl.)
- ↑ Hanti-Mansiiskan valdkundaližen medicinižen akademijan sait (hmgma.ru). (ven.)
Irdkosketused
 |
Hanti-Mansiisk Vikiaitas |
| Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad | ||
| Belojarskii | Hanti-Mansiisk | Jugorsk | Kogalim | Langepas | Läntor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Nägan' | Pit' Jah | Pokači | Radužnii | Sovetskii | Surgut | Urai | ||
| Venäman Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
| Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ola | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskva | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' | Sevastopol' | Smolensk | Stavropol' | Sur' Novgorod | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Ufa | Ulan Ude | Uljanovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||