Samar

Рувики-späi
Samar
Samara - Port (2008-07-13).jpg
Флаг[d] Fail:Coat of Arms of Samara (Samara oblast).svg
Флаг[d] Герб[d]

53°11′00″ с. ш. 50°07′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Глава

Yelena Lapushkina[d][1]

Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1586

Pind
Высота

100

Aigvö

UTC+4:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 1 163 645 чел. (2023)[4]
Lugud
Telefonan kod

846

Počtan indeksad

443000–443999

-

Официальный сайт(ven.)

lugeda  diskussii  redaktiruida
Samaran lidnrajonad:
1. Kuibiševan rajon
2. Samaran rajon
3. Leninan rajon
4. Raudterajon
5. Oktäbrin rajon
6. Nevondkundaline rajon
7. Tegimišton rajon
8. Kirovan rajon
9. Krasnoglinskii-rajon

Samar (Volgan rajonan administrativine keskuz (rajon ei mülü lidnha).

Istorii

Grigorii Zasekin-ruhtinaz pani varjoičijan Samar-lidnusen alust vl 1586, om nimitadud jogen mödhe. Lidnuz da žilo senno saiba lidnan statusad vl 1688. Vozil 1935−1991 nimitihe lidnad Kuibišev:aks nevondkundaližen partijan da kundan Valerian Kuibišev-šingotajan kanzannimen mödhe.

Samar šingotase mašinansauvomižel i metallan ümbriradmižel (Venäman pörutügiden nelländez), sömtegimištol, aerokosmižel sarakol, alüminijantegimel, kivivoin ümbriradmižel, sidon kabeliden pästandal (Venäman kaks' koumandest), regionaližel tedokeskusel (üläopendusen 12 sijališt aluzkundad, aerokosmosan tedoinstitutad da tedoiduzkeskused).

Geografijan andmused

Samar sijadase Saratovan vezivaradim) hural randal ühtennimižen jogen lanktendan sijas, 28..286 m ü.m.t. korktusil, 100 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Rel'jef om kukhikaz pohjoižpalas i vanoikaz suvipalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Tip-Täv-mägi, 286 m ü.m.t. kortte. Matkad Moskvhasai om 855 km päivlaskmha orhal vai 1050 km avtotedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Ural'sk suvhe (kaz.: Орал, 246 km avtotedme), Sizran' päivlaskmha (111 km orhal), Tol'jatti lodeheze (79 km avtotedme) i Ul'janovsk lodeheze (242 km avtotedme). Novokuibiševsk om suvipäivlaskmaižeks kaimdailidnaks.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +5,7 C°. Paneb sadegid 563 mm vodes, kuidme tazomäras.

Samar jagase ühesaks administrativižeks rajonaks, kaik ned oma municipaližikš ühtnikoiš lidnan südämes. Kaks' pen't žilod (129 rist. vl 2010) mülüdas lidnümbrikho Samaran ližaks.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 164 685 ristitud, agjan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 280 000 eläjid vl 1987. Läz 2,7 mln elädas lidnaglomeracijas (2017), mülütadas sihe agjan lidnoiden rengast ümbri Samaran känmas.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): mordvinalaižed — 1,1%, čuvašalaižed — 1,0%, azerbaidžanlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 2,4%, rahvahuden ozutandata — 5,3%.

Transport

Avtobusad, tramvaid, trolleibusad, maršruttaksid da taksid, jogidebarkaderad i ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1987 metropoliten[5] radab (vspäi 2015 om 1 jono, 10 stancijad, 12,6 km raudted). Kiruhastjad ühtenzoittas Tol'jattinke, ezilidnelektrojonused — aglomeracijan lidnoidenke. Jogiport radab mugažo jüguiden täht.

Rahvahidenkeskeine civiline Kurumoč-lendimport[6] (KUF / СКЧ / UWWW, 3 mln passažiroid vl 2019) sijadase 35 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe i Tümenin agjaha, Keskmeren i Suviazijan lebutahoiže, Tadžikistanha. Raudteaeroekspress ühtenzoitab lendimportanke, kaks' reisad päiväs ühthe polehe da kaks' tagaz. Toižed koume lendimportad oma aviacijan kodvindan (Bezimänk, Smišläjevk) i sodakävutandoiden täht (Kräž).

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Samaran agjan lidnad
Čapajevsk | Kinel' | Neftegorsk | Novokuibiševsk | Oktäbr'sk | Otradnii | Pohvistnevo | Samar | Sizran' | Žigulövsk | Tol'jatti


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Joškar-Ol | Moskv | Sur' Uz'lidn | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež