Kirov

Рувики-späi
Kirov
Fail:Архитектурный ансамбль Трифонова монастыря, вид с озера осенью.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
58°36′ с. ш. 49°39′ в. д.GЯO
Valdkund
Глава Q29353378? da Elena Kovaleva[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv неизвестно
Pind
  • 169,73
Высота 150
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 518 348 чел. (2020)[1]
Lugud
Telefonan kod 8332
Počtan indeksad 610000–610050

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Kirovan administrativižed rajonad:
Oktäbr'skii-rajon;
Leninan rajon;
Pervomaiskii-rajon;
Uden Vätkan rajon.

Kirov (ven.: Киров [ˈkʲirəf]) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmaižes palas. Se om Kirovan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1181 lidnan statusanke. Enččed nimed: sen nimi oli Hlinov alusenpanendan jäl'ghe da vll 1457−1781, no nimitihe lidnad Vätk:aks vozil 1374−1457 da 1780−1934.

Geografijan andmused

Lidn sijadase agjan keskuses, seižub Vätk-jogen molembil randoil 150 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kirovan keskuz om saudud hural randal. Matkad Moskvhasai om 791 km suvipäivlaskmha orhal, 958 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed järedad lidnad oma Glazov (234 km päivnouzmha avtotedme) i Joškar-Ol (310 km suvipäivlaskmha avtotedme).

Kirov jagase nelläks administrativižeks rajonaks. Kirov-lidn om ühtennimižen municipaližen ühtnikan keskuz vspäi 2005. Lidnterritorii om 170 km² pindanke, külähine territorii otab 587 km². Kaik 134 žilod da pen't küläd mülüdas municipaližhe «Kirov-lidn»-ühtnikha Kirov-lidnan ližaks.

Eläjad

Vl 1913 kaik 46 400 ristituid elihe lidnas. Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 473 695 ristitud, lidnümbrikon — 498 381 ristitud. Vl 2019 lidnümbrikon ristitišt om 538 724 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (vl 2019). Läz 750 tuh. ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Rahvahad (municipaline «Kirov-lidn»-ühtnik, enamba 0,3% vl 2010): venälaižed — 92,2%, totarlaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,5%, marilaižed — 0,3%, udmurtalaižed — 0,3%, azerbaidžanlaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 0,9%, rahvahuden ozutandata — 4,7%.

Transport

Avtobusad, trolleibusad, taksid da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Kirov om avtote- da raudtesol'm. Kaks' avtotesildad om saudud Vätkas päliči — Vanh (1962) da Uz' (1998). Jogiport Vätk-jogel radab vemha ujuden jüguid i ajelemha turistoid. Koume päraudtestancijad (Kirov Transsibal, Kotlasan Kirov, Längasovo), kuz' raudtestancijad i koume seižutezplatformad ratas lidnan raudtel.

Tatamaine civiline Pobedilovo-lendimport (KVX / КИО, 128,2 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 22 km suvipäivlaskmha Kirovan keskusespäi lidnan Leninan rajonas. Tehtas reisid nenihe lidnoihe: Moskv, Piter, Narjan Mar, Usinsk, om čarterreisid (ližareisid) sihe i kezaližid reisid Mustmeren kurortlidnoihe.

Galerei

Tetabad sündnuded

  • Lev Knäzev (1926−2012) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman venäkel'žen prozan kirjutai.
  • Aleksei Sitnikov (sünd. 1986) — Azerbaidžanan i Venäman figurist.

Homaičendad

Irdkosketused



Kirovan agjan lidnad
Jaransk | Kirov | Kirovo-Čepeck | Kirs | Kotel'nič | Luz | Malmiž | Muraši | Nolinsk | Omutninsk | Orlov | Slobodskoi | Sosnovk | Sovetsk | Zujevk | Uržum | Vauged Holunic | Vätkan Poläni


Venäman Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ola | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskva | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' | Sevastopol' | Smolensk | Stavropol' | Sur' Novgorod | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Ufa | Ulan Ude | Uljanovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež