Zujevk

Рувики-späi
Zujevk
Зуевка, вокзал.jpg
Флаг Герб
Флаг Герб

58°24′12″ с. ш. 51°07′49″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1898

Pind
  • 40
Высота

140

Aigvö

UTC+3[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 9767 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod

83337

Počtan indeksad

238642

-
lugeda  diskussii  redaktiruida

Zujevk (Zujevkan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1929).

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vll 1896−1898 kuti žilo stancijanno puruvedimdeponke uden «Perm'Kotlas»-raudten «VätkGlazov»-keskustal, nimitihe lähižen Zui-külän mödhe. Žilo sai lidnan statusad vn 1944 16. päiväl keväz'kud. Vl 2008 oigetihe lidnan 110-vottušt jubilejad. Mülünuded lidnha küläd oliba vanhemb — 300..400 vot.

Zujevk šingotase kahtel mehanižel tegimel, sömtegimištol (maidtegim, leibäntegim, sömkombinat, lindfabrik), raudten edheotandoil (vedimdepo, vagondepo).

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Čepc-jogen hural randpolel (Vätkan oigedpol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Minimaline matk Čepchasai om 2 km lodeheze lidnan röunaspäi. Sokaz tahond i turbhan löudmižsijad levinedas 6..8 kilometraks pohjoižhe, lidnan i Čepcan keskes. Matkad agjan Kirov-pälidnhasai om 88 km päivlaskmha orhal, 120 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Kirovo-Čepeck 66 km päivlaskmha orhal, 80 km avtotedme vai raudtedme.

Zujevk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 198 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 903 eläjad vl 1959.

Professionaližen opendusen aluzkund om Zujevkan mehaniž-tehnologine tehnikum.[3]

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Kirovan agjan lidnad
Jaransk | Kirov | Kirovo-Čepeck | Kirs | Kotel'nič | Luz | Malmiž | Muraši | Nolinsk | Omutninsk | Orlov | Slobodskoi | Sosnovk | Sovetsk | Zujevk | Uržum | Vauged Holunic | Vätkan Poläni