Vätkan Poläni
| Vätkan Poläni | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 56°13′06″ с. ш. 51°04′07″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1596 | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 100 | ||||
| Aigvö | UTC+3[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 83334 | ||||
| Počtan indeksad | 612960–612966 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
Vätkan Poläni (ven.: Вя́тские Поля́ны «pallištod Vätk-jogenno», tot.: Нократ Аланы) om Venäman lidn da lidnümbrik Kirovan agjan suvipäivnouzmaižes čogas. Se om agjan koumanz'-nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Vätkan Polänin rajonan administrativižeks keskuseks.
Istorii
Eländpunkt mainitaškanzihe vl 1596 kuti žilo ortodoksižen hristanuskondan Vätkan Emäganpäivän jumalankodinno. Vn 1914 redukus «Moskv — Kazan' — Jekaterinburg»-raudte läbiti žilod raudtesildanke Vätkas päliči. Vl 1938 kätihe radnikžiloks, se sai lidnan statusad vl 1942. Vspäi 2007 avtotesild ühtenzoitab Vätkan randoid 8 km päivnouzmha lidnaspäi.
Vätkan Poläni šingotase tuikutimiden «Molot»-tegimel («pall'»), lukloiden tegimel[2], sauvondmaterialiden tehmižel (raudbeton, puižed konstrukcijad), sömtegimištol (leibänproduktad, lindferm), omblendedheotandoil (pälembaižed sobad, radsobad, sumkad), laivoiden i mineraližheretusiden pästandal. Jogivaldmad oma väges.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Vätk-jogen oiktal randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vätkan oiktad Oštorm- (ven.: Ошторма) i Toimenk- (ven. Тойменка) ližajoged jokstas lidnas. Matkad Tatarstanan röunhasai om 2 km suvipäivlaskmha orhal, 3 km raudtedme vai avtotedme, agjan Kirov-pälidnhasai om 278 km pohjoižhe-lodeheze orhal, 330 km avtotedme vai 610 km raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Sosnovk 10 km päivnouzmha orhal, 21 km avtotedme vai 14 km raudtedme, Kukmor (Tatarstan) 10 km suvipäivlaskmha orhal, avtotedme vai raudtedme, i Malmiž 41 km lodeheze orhal vai 58 km avtotedme.
Vätkan Poläni om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 35 162 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 46 tuhad eläjid vl 1992.
Rahvahad (2002): venälaižed — 70,2%, totarlaižed — 18,2%, udmurtalaižed — 5,3%, marilaižed — 2,5%, toižed rahvahad — 3,8%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Vätkan Polänin mehanine tehnikum[3] i Vätkan Polänin gumanitarine kolledž.[4]
Galerei
- Vyatskiye Polyany 05 2021 176.jpg
Ph. Mikulain päjumalanpert', vn 2021 nägu
Homaičendad
Irdkosketused
| Kirovan agjan lidnad | ||
| Jaransk | Kirov | Kirovo-Čepeck | Kirs | Kotel'nič | Luz | Malmiž | Muraši | Nolinsk | Omutninsk | Orlov | Slobodskoi | Sosnovk | Sovetsk | Zujevk | Uržum | Vauged Holunic | Vätkan Poläni | ||