Kazan'

Kazan'
Kazan'
	tot.: Казан
Флаг[d]	Герб[d]
	55°47′27″ с. ш. 49°06′52″ в. д.GЯO
Valdkund	Venäma;
Глава	İlsur Mätşin[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	1005
Pind	425,3;
Высота	60
Aigvö	UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad	▲1 318 604 чел. (2024);
Lugud
Telefonan kod	843
Počtan indeksad	420000–420999
	Официальный сайт(ven.) (angl.)(tot.)
	Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Kazanin rajonad:
1. Aviasauvomižen rajon
2. Vahitovan rajon
3. Kirovan rajon
4. Moskvan rajon
5. Uden Savinovon rajon
6. Volgaveren rajon
7. Nevondkundaline rajon

Kazan' (ven.: Каза́нь, tot.: Казан / Qazan) om kudenz' surtte millionerlidn, lidnümbrik da järed raudtesol'm Venämas. Se om Tatarstanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Ezmäižen kerdan lidn mainitase kirjutadud purtkiš vl 1391. Vozil 1438−1552 Kazan' oli Kazanin hankundan pälidnan. Vl 2005 oigetihe Kazanin olendan tuhant voz'päiväd.

Kazan' šingotase mašinansauvomižel (koume aviategint), himižel i kivivoinhimižel sarakoil, sömtegimištol, turizmal (3,5 mln turistoid vl 2019), bankoil.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Kazank-jogen molembil randoil sen Volgha lanktendan sijas, Volgan hural randal, 60 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Matkad Moskvhasai om 820 km päivlaskmha orhal.

Kazan' om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn jagase seičemeks administrativižeks rajonaks. Severziden-se rajoniden administracijad oma ühthižed, kaik nell' om niid, sen ližaks vanhan lidnan ičeze administracii radab.

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe Kazan'-lidnan eläjiden lugu oli 1 143 535 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Enamba 1,7 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2022).

Rahvahad (vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,3%)^[2]: venälaižed — 48,5%, totarlaižed — 47,4%, čuvašalaižed — 0,8%, ukrainalaižed — 0,4%, marilaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 2,3%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.

Transport

Tähäsai kaikiš populärižemb kundaline transport om avtobusad, ned ottas kaikiden passažoroiden nell' videndest. Trolleibusad, tramvaid, kiruhtramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližtransportaks mugažo. Kazanin metro om rados vspäi 2005 (vl 2015: 1 jono, 10 stancijad, 15,8 km raudted).

Kaks' päraudtestancijad, nell' avtobusstancijad, jogistancii i jogiport oma lidnas. Ümbäravtote i avtotesild Volgas päliči oma olmas.

Rahvahidenkeskeine civiline Kazan'-lendimport Gabdulla Tukain nimed^[3] (tot.: Габдулла Тукай исемендәге Казан Аэропорты, КЗН / KZN / UWKD, 3,8 mln passažiroid vl 2021) sijadase 26 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Se tegeb reisid Venämadme da Keskuzazjian maihe, mugažo čarterreisid Venäman turistoiden navedijoihe verhiže maihe. Om erasid il'mteid Tatarstanan-ki järedoihe lidnoihe. Sen ližaks, viž penembid lendimportad oma avaitud lidnas da sen ümbrištos: Borisoglebskoje (Kazanin aviategimen kodvport), Judino (Kazanin punolendimiden tegimen kodvport), Kurkači i Višnövk (sportaviacii i ühthižen kävutandan), privatine Karaiševo-lendimport.

Galerei

Lidnan merii (2014)
Kazanin lidnankeskuz Kremlinke tagamal (2003)
«Kul Šarif»-pämečet' Kremliš, vn 2016 nägu
Kazansky Bogoroditsky Monastery (2020-09-02) 11.jpg

Kazanin Jumalanmaman mez'jumalankodi, vn 2020 nägu
Kaikiden religijoiden pühäpert', vn 2017 nägu
Kazanin likutimensauvomižen tegimištoline ühtelmaz (kontor i tulend, 2011)
IT-park vl 2015
Kazanin (Volgaveren) federaližen universitetan tedokirjišt Nikolai Lobačevskijan nimed (2020)
Tataran valdkundaline akademine teatr Galiasgar Kamalan nimed (2009)
Tataran valdkundaline «Ekijat»-tätüteatr (2017, Sarn)
View on the Kazan Arena.jpg

«Ak Bars Arena» (2018, vll 2013−2019 «Kazan' Arena»)
«Korston»-moll i adivpert' (2013)
Jogivagzal vl 2010
Привокзальная площадь аэропорта Казань.JPG

Kazan'-lendimportan terminalad vl 2014
Kazan-train-station-7407.jpg

Kazan'-Passažiroiden-päraudtestancii vl 2007

Tetabad sündnuded

Al'bert Asadullin (sünd. 1948) — Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman pajatai.
Čulpan Hamatova (sünd. 1975) — totarlaine naine, Venäman aktris, TV-vedai, kundan šingotai.
Gajaz Ishaki (sünd. 1878 − kol. 1954) — oli totarlaine kirjutai da politik.
MakSim (Marina Abrosimova) (sünd. 1983) — venälaine pajatai.
Födor Šaläpin (sünd. 1873 − kol. 1938) — oli venälaine operan pajatai.

Homaičendad

Irdkosketused

Kazan'-lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine portal (kzn.ru). (ven.) (angl.) (tot.)

Šablon:Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad

	Venäman Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ola \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskva \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' \| Sevastopol' \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Novgorod \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Ufa \| Ulan Ude \| Uljanovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[_25df692052573b23-1] ttps://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/Сhisl_MO_01-01-2024.xlsx

[2] Национальный состав населения Республики Татарстан по переписи 2010 года по городским округам и районам (Tatarstanan Tazovaldkundan ristitišton rahvahaline mülükund vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikoidme da rajonidme) // Tatstat.ru, 3 lpp. — Lp. 3. (ven.)

[3] Kazan'-lendimportan sait (kazan.aero). (ven.) (angl.) (tot.)

[1]

[2]

[3]