Smolensk

Рувики-späi
Smolensk
Assumption Cathedral in Smolensk.jpg
Флаг[d] Герб[d]
Флаг[d] Герб[d]

54°46′58″ с. ш. 32°02′43″ в. д.GЯO

Valdkund
Глава

Vladimir Sovarenko[d][1] и Andrey Borisov[d]

Istorii da geografii
Tegemižen päiv

863[2]

Pind
Высота

242

Aigvö

UTC+3[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 310 645 чел. (2024)[4]
Lugud
Telefonan kod

4812

Počtan indeksad

214000–214999

-

Официальный сайт(ven.)

lugeda  diskussii  redaktiruida

Smolensk (vägilidn vspäi 1985. Lidn om olmas Smolenskan rajonan administrativižen keskusen mugažo (ei mülü rajonha), om ümbärtud sen territorijal.

Istorii

Vl 863 eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ustügan aigkirjas kuti järed lidn — krivičuiden heimoiden keskuz. Vl 882 Oleg Endustai anasti lidnad da mülüti sidä Kijevan Venähä.

Vozil 1127−1387 Smolensk oli ühtennimižen ruhtinazkundan pälidnaks.

Smolensk šingotase transportižen mašiništonsauvomižen edheotandoil (SM-lendimedbrill'jantoiden tehmižen järedal «Kristall»-kompanijal[6], elektrotehnikal pästandal, sömtegimišton sarakol (maid i sagud, leib i makaronad, liha- i kalaproduktad), mugažo trikotažanfabrik, laboratorižen mašiništon edheotand i painuzkombinat ratas.

Geografijan andmused

Smolenskan administrativižed rajonad vspäi 1979:
1. Dneprantagaine rajon
2. Leninan rajon
3. Tegimišton rajon

Lidn seižub Moskvhasai om 378 kilometrad orhal suvipäivlaskmha, avtotedme — 410 km, Vaugedvenäman röunhasai — 65 km päivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Vaugedvenämas: Mogilöv 150 km suvipäivlaskmha orhal, Orš 120 km päivlaskmha M1-avtotedme i Vitebsk 135 km lodeheze avtotedme.

Smolensk jagase koumeks administrativižeks rajonaks, käskusenandai tobmuz om ühthine. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 326 861 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 356 tuhad eläjid vl 1997. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 329 853 eläjad.

Uskojiden tulendad da kundad (kaik — 63): protestantizm — 23 kundad, lüteranine — üks' kund, vanhuskolaižed — üks' kund, buddizman keskuz i islamanuskojiden organizacii.

Lidnan Nevondkundan deputatad valitas merad. Edeline lidnan pämez' (mer) om Vladimir Sovarenko (tal'vku 2016 — tal'vku 2018).

Transport

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Kaik koume sildad om saudud Dnepras päliči. Viž avtoted om letud ristikoičemha raudted erižil tazopindoil lidnan territorijal.

Ei ole civilišt lendimportad lidnas matknikoiden täht, lähembaine Venäman mugoine sijadase Bränskas 220 km suvipäivnouzmha. Vaiše sodalendimport (Smolensk-Pohjoine) da aeroport sportaviacijan täht (Smolensk-Suvine) oma olmas lidnan ümbrištos.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Smolenskan agjan lidnad
Demidov | Desnogorsk | Dorogobuž | Duhovščin | Gagarin | Jarcevo | Jel'n' | Počinok | Roslavl' | Rudn' | Safonovo | Sičovk | Smolensk | Veliž | Väz'm


Venäman Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ola | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskva | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' | Sevastopol' | Smolensk | Stavropol' | Sur' Novgorod | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Ufa | Ulan Ude | Uljanovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež