Muraši
| Muraši | |||
|---|---|---|---|
|
|||
| 59°23′00″ с. ш. 48°58′00″ в. д.GЯO | |||
| Valdkund | |||
| Istorii da geografii | |||
| Tegemižen päiv | 1895 | ||
| Высота | 210 | ||
| Aigvö | UTC+3[d] | ||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
|
||
| Lugud | |||
| Telefonan kod | 83348 | ||
| Počtan indeksad | 613710 | ||
Muraši (ven.: Мураши́) om Venäman lidn Kirovan agjan lodehes. Lidn om Murašin rajonan i sen Murašin lidnankundan administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vll 1895−1898 kuti žilo sauvomha da holitamha «Perm' — Kotlas»-raudted. Nimitihe lähižen kadonuden külän mödhe. Vspäi 1929 om rajonan keskuseks. Muraši sai lidnan statusad vl 1944.
Muraši šingotase raudtetransportan, mecan varhapanendan i ümbriradmižen edheotandoil.
Geografijan andmused
Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, ani suvhe Pohjoižuvalad-ülüdes-vezijagandaspäi, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Komin Tazovaldkundan röunhasai om 10 km pohjoižhe orhal vai 15 km pohjoižpäivnouzmha «Vätk»-avtotedme (Kirov — Siktivkar), agjan Kirov-pälidnhasai om 97 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 113 km avtotedme vai 119 km raudtedme. Toine lähembaine lidn om Luz 167 km lodeheze orhal, 175 km raudtedme vai 272 km avtotedme.
Kaks' žilod i ühesa küläd mülüdas lidnankundha Murašin ližaks, niiden keskes nell' oma kaikenaigaižeta ristitištota.
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 750 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 216 eläjad vl 1959. Kaik 7 052 ristitud elihe lidnankundas vl 2010, 6 540 ristitud vl 2017.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om saudud lidnas: Panteleimon-spravitajan jumalanpert' (1995) i ph. Mihal-arhangelan jumalanpert' (2009−2014).
Professionaližen opendusen aluzkund om avtoškol.
Homaičendad
Irdkosketused
| Kirovan agjan lidnad | ||
| Jaransk | Kirov | Kirovo-Čepeck | Kirs | Kotel'nič | Luz | Malmiž | Muraši | Nolinsk | Omutninsk | Orlov | Slobodskoi | Sosnovk | Sovetsk | Zujevk | Uržum | Vauged Holunic | Vätkan Poläni | ||