Muraši

Рувики-späi
Muraši
Герб
Герб
59°23′00″ с. ш. 48°58′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1895
Высота 210
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 5700 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 83348
Počtan indeksad 613710
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Muraši (ven.: Мураши́) om Venäman lidn Kirovan agjan lodehes. Lidn om Murašin rajonan i sen Murašin lidnankundan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vll 1895−1898 kuti žilo sauvomha da holitamha «Perm'Kotlas»-raudted. Nimitihe lähižen kadonuden külän mödhe. Vspäi 1929 om rajonan keskuseks. Muraši sai lidnan statusad vl 1944.

Muraši šingotase raudtetransportan, mecan varhapanendan i ümbriradmižen edheotandoil.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan päivnouzmas, ani suvhe Pohjoižuvalad-ülüdes-vezijagandaspäi, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Komin Tazovaldkundan röunhasai om 10 km pohjoižhe orhal vai 15 km pohjoižpäivnouzmha «Vätk»-avtotedme (Kirov — Siktivkar), agjan Kirov-pälidnhasai om 97 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 113 km avtotedme vai 119 km raudtedme. Toine lähembaine lidn om Luz 167 km lodeheze orhal, 175 km raudtedme vai 272 km avtotedme.

Kaks' žilod i ühesa küläd mülüdas lidnankundha Murašin ližaks, niiden keskes nell' oma kaikenaigaižeta ristitištota.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 750 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 216 eläjad vl 1959. Kaik 7 052 ristitud elihe lidnankundas vl 2010, 6 540 ristitud vl 2017.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om saudud lidnas: Panteleimon-spravitajan jumalanpert' (1995) i ph. Mihal-arhangelan jumalanpert' (2009−2014).

Professionaližen opendusen aluzkund om avtoškol.

Homaičendad

Irdkosketused


Kirovan agjan lidnad
Jaransk | Kirov | Kirovo-Čepeck | Kirs | Kotel'nič | Luz | Malmiž | Muraši | Nolinsk | Omutninsk | Orlov | Slobodskoi | Sosnovk | Sovetsk | Zujevk | Uržum | Vauged Holunic | Vätkan Poläni