Nägan'
| Nägan' | |||
 | |||
| |||
| Valdkund | |||
|---|---|---|---|
| Istorii da geografii | |||
| Tegemižen päiv |
1965 | ||
| Pind |
| ||
| Высота |
40 | ||
| Ekonomik | |||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
| ||
| Lugud | |||
| Telefonan kod |
34672 | ||
| Počtan indeksad |
628181 | ||
| - | |||
|
| |||
|
Официальный сайт(ven.) | |||
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |||
Nägan' (Oktäbr'skojen rajonan territorijal.
Istorii
Ezmäižed kaikenaigaižed eläjad mainitadas niiš tahoiš 19. voz'sadan lopus.
Eländpunktan aluz om pandud vl 1965 kuti Näh-žilo varhapanemha mecad. Vodele 1967 saudihe raudted Ivdelišpäi (Sverdlovskan agj) žilhosai, ezmäine jonuz tuli, Nägan'-raudtestancii radab lidnan päivlaskmaižes palas. Vl 1978 sädihe «Krasnoleninskneftegazgeologija»-tedištelendekspedicijan, i pigai löutihe kivivoid žilon ümbrištos. Vl 1985 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke, udesnimitihe raudtestancijan mödhe.
Nägan' šingotase kivivoin da sen gazan samižel (6 mln tonnoid i 1,5 mlrd m³ vl 2015, «PN-Nägan'neftegaz» om «Rosneft'»-kompanijan palaks), kivivoinümbriradajal tegimel, Näganin GRES:al, kivivoin gazan ümbriradmižel, irgän kvarcan edheotandal, mecan varhapanendal da ümbriradmižel brusha.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Nägin'jugan-jogen hural randal (Obin hura ližajogi), 40 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 228 km suvipäivnouzmha orhal vai 288 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Sovetskii 131 km suvipäivlaskmha orhal vai raudtel, 262 km avtotedme i sen lähine Jugorsk 10 kilometras edemba. Regionaline Nägan'-lendimport (NYA / НЯГ, 14,2 tuh. passažiroid vl 2017) om saudud 10 km suvipäivnouzmha lidnan röunaspäi, tehtas aterjreisid i letas ümbrikodme.
Klimat om kontinentaline. Voden keskmäine lämuz — −1,4 C°, vilukun lämuz −23,1 C°, heinkun — +17,3 C°.
Nägan' om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 814 km².
Eläjad
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 54 890 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 60 700 eläjad vl 1996.
Rahvahad (enamba 0,8% vl 2010): baškiralaižed — 2,1%, azerbaidžanlaižed — 1,7%, uzbekad — 1,5%, kirgizlaižed — 0,9%, čuvašalaižed — 0,8%, kumikad — 0,8%, toižed rahvahad — 6,9%, rahvahuden ozutandata — 4,8%.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Aleksii Moskvalaižen päjumalanpert'[2] om saudud lidnha vll 1993−2004. Islaman mečet' om avaitud.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Näganin tehnologine kolledž[3], Uralan politehnižen kolledžan filial[4] (Jekaterinburg), Uralan tegimištoliž-ekonomižen tehnikuman filial (Jekaterinburg) i Žirnovskan kivivoitehnikuman filial.
Galerei
«TNK-Nägan'»-edheotandan puhtastimed i tavarpark vl 2006 (Talinkan kivivoin löudmižsijaspäi)
Näganin GRES vl 2013
Kahtendes mikrorajonas (2008)
- Панорама центра города.jpg
Lidnan keskuzpalan ühthine nägu vn 2015 31. päiväl semendkud
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (admnyagan.ru). (ven.)
- Lidnan sijaližen ičeohjastusen organoiden informacine portal (nyagan.online). (ven.)
 |
Nägan' Vikiaitas |
| Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad | ||
| Belojarskii | Hanti-Mansiisk | Jugorsk | Kogalim | Langepas | Läntor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Nägan' | Pit' Jah | Pokači | Radužnii | Sovetskii | Surgut | Urai | ||