Pit' Jah

Рувики-späi
Pit' Jah
СНТ Таежный - panoramio.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
60°45′00″ с. ш. 72°47′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1968
Pind
  • 80,4
Высота 50
Aigvö UTC+5:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 40 180 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 3463
Počtan indeksad 628380–628387

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Pit' Jah (ven. i tot.: Пыть-Ях, ukr.: Пить-Ях) om Venäman lidn da lidnümbrik Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon keskuzpalan suvipäivnouzmas. Om ümbärtud Neftejuganskan rajonan territorijal.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1968 kuti Mamontovo-žilo i Mamontovon burauduzkontor samha kivivoid, i vspäi 1970 jätktas samižen kahtendes surtte Samotloran jäl'ghe löudmižsijaspäi. Nimitihe Pit' Jah-žilod Pit'jah-jogen mödhe (ven.: Пытьях, 50 km pitte, lankteb Surhe Balikha huraspäi), nimi znamoičeb «jogite» hantin kelespäi. Vn 1982 keväz'kus ühtištuihe Mamontovo-, Suvibalik- (ven.: Южный Балык) i Pit' Jah-žiloid, kätihe lidnanvuiččeks Pit' Jah-radnikžiloks. Vn 1990 6. päiväl elokud žilo sai lidnan statusad ümbrikon alištusenke.

Pit' Jah šingotase kivivoin samižel da pompandal («RN-Juganskneftegaz»-kompanii om «Rosneftin» palaks), sen gazan Suvibalikan ümbriradajal kompleksal, töhöpästandan edheotandal («RN-Avtomatika») i mecan ümbriradmižel, mugažo mebel'ceh radab.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Sur' Balik-jogen oiktal randal (ven.: Большой Балык, 243 km pitte, Obin hura ližajogi), 50 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Hanti-Mansiiskhasai om 209 km päivlaskmha orhal vai 259 km avtotedme. Lähembaine lidn om Neftejugansk 39 km pohjoižhe orhal vai 49 km avtol. Pit' Jahan päraudtestancii om lähembaine Neftejuganskan eläjiden täht.

Pit' Jah om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidn jagase 11 mikrorajonaks.

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 41 488 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 41..42 tuhad eläjid vll 1998−2015 (42 500 rist. vl 1998).

Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman «Varastamatoi ihastuz»-jumalaižen jumalanpert'[2] om saudud lidnas vll 1995−1999.

Rahvahad (enamba 0,8% vl 2010): venälaižed — 55,8%, ukrainalaižed — 9,3%, totarlaižed — 7,4%, kumikad — 5,0%, baškiralaižed — 3,2%, azerbaidžanlaižed — 2,7%, čečenalaižed — 1,7%, čuvašalaižed — 1,4%, lezgilaižed — 1,3%, moldovalaižed — 1,1%, vaugedvenälaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 5,9%, rahvahuden ozutandata — 4,4%.

Pit' Jahan industrialine kolledž om professionaližen opendusen aluzkundaks, se om Jugran valdkundaližen universitetan filial.

Homaičendad

Irdkosketused



Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad
Belojarskii | Hanti-Mansiisk | Jugorsk | Kogalim | Langepas | Läntor | Megion | Neftejugansk | Nižnevartovsk | Nägan' | Pit' Jah | Pokači | Radužnii | Sovetskii | Surgut | Urai