Sahalinan agj
Sahalinan agj | |||||
| |||||
Valdkund | |||||
---|---|---|---|---|---|
Адм. центр | |||||
Губернатор | |||||
Istorii i geografii | |||||
Pind |
| ||||
Aigvö | |||||
Ekonomik | |||||
Eläjad | |||||
Eläjad |
| ||||
Lugun identifikatorad | |||||
Kod ISO 3166-2 |
RU-SAK | ||||
Код ОКАТО | |||||
- | |||||
| |||||
Официальный сайт(ven.) | |||||
lugeda • diskussii • redaktiruida |
Sahalinan agj (subjekt. Sijadase saril täuzin.
Se mülüb Edahaižen Päivnouzmpolen federaližhe ümbrikho.
Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Suvisahalinsk.
Keled
Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.
Istorii
Sahalinan agj om olmas vs 1932 redukun 20. päiväspäi. Se om ühtnenu Suvisahalinan agjanke vs 1947 vilukun 2. päiväspäi.
Sahalinan agjan Päkäskuz[3] om vahvištadud vn 2001 28. päiväl kezakud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 9. päiväl heinkud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1996 9. päiväl vilukud.
Geografijan andmused
Sar'hine agj om üks'jäine mugoine Venämas, sijadase Sahalin-sarel da Kurilan sarištol.
Agjal om meriröunoid Habarovskan randanke päivlaskmas da Kamčatkan randanke pohjoižes. Sen randad lainištadas Ohotskan da Japonijan mered. Ei ole röunoid kuivmadme.
Pind om 87 101 km², sidä kesken Sahalin-sar' lähižidenke penidenke saridenke 76,6 tuh. km², Kurilan sared — 10,5 tuh. km². Znamasižed joged oma Poronai (350 km pitte) da Tim' (330 km).
Reljef om mägikaz mererandaližidenke tazangištoidenke. Manrehkaidused oma paksud, 160 vulkanaspäi 40 oma aktivižed Kurilan saril. Kaikiš korktemb čokkoim sijadase Kuriloiden kaikiš pohjoižembal Atlasovan sarel, se om Alaid-vulkan (2339 m), Sahalin-saren — Sahalinan Päivnouzmmägiden Lopatinan mägi (1609 m) saren keskuses.
Klimat om ven mussonine. Elokun keskmäine lämuz om +19 C° suves da +10 C° pohjoižes. Vilukun kesklämuz om −6 C° suves da −24 C° pohjoižes. Paneb sadegid 600 mm vodes tazangištoil da 1200 mm mägipautkil.
Londuseližed varad oma bur hil', merenproduktad.
Tobmuz
Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Oleg Kožemäko radab gubernatoran vs 2015 keväz'kun 25. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Gubernator om mugažo agjan Ohjastusen ezimez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Ezmäine varagubernator, Ohjastusen ezmäine varaezimez' da viž Ohjastusen muite varaezimest oma hänele abhu.
Sahalinan agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 28 ezitajad videks vodeks. Andrei Hapočkin radab Agjan Duman ezimeheks vs 2017 sügüz'kun 25. päiväspäi.
Radonoigendai tobmuz om Sahalinan agjan Ohjastuz. Agjan ministrused, agentused, valdkundaližed inspekcijad, üks' ohjanduz da üks' laudkund alištudas Ohjastusele.
Valitihe gubernatorad vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižes turas (67,8%). Agjan Duman ühtijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (7. kucund).
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 497 973 ristitud[4]. Kaikutte nellänz' eläi videspäi om lidnalaine.
Kaik om vižtoštkümne lidnad agjas da 5 lidnanvuittušt žilod. Ei ole toižid järedoid lidnoid. Vl 2017 kaik oli 8 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): korejalaižed — 5,0%, kirgizlaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 4,8%.
Erased toižed igähižed rahvahad: nanalaižed — 148 rist. (0,03%), oročilaižed — 28 rist. (0,01%), itel'menalaižed — 15 rist. (0,003%).
Homaičendad
Irdkosketused
- Sahalinan agjan gubernatoran da Ohjastusen oficialine sait (admsakhalin.ru). (ven.)
- Sahalinan agjan Duman oficialine sait (dumasakhalin.ru). (ven.)
Sahalinan agjan lidnad | ||
Aleksandrovsk Sahalinal | Aniv | Dolinsk | Holmsk | Korsakov | Kuril'sk | Makarov | Nevel'sk | Oh | Poronaisk | Severokuril'sk | Suvisahalinsk | Tomari | Uglegorsk | ||