Kurskan agj

Kurskan agj
Флаг[d] Герб[d]
51°45′00″ с. ш. 36°01′00″ в. д.
Valdkund	Venäma
Päkeskuz	Kursk
Губернатор	Alexander Khinshtein[d]
Istorii i geografii
Pind	29 800
Aigvö	MSD[d] и Europe/Moscow[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▼1 060 892 чел. (2024)
Lugun identifikatorad
Kod ISO 3166-2	RU-KRS
Код ОКАТО	38
-
Oficialine sait(ven.)
lugeda • diskussii • redaktiruida

Kurskan agj (subjekt.

Se mülüb Federaližhe keskuzümbrikho.

Agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Kursk.

Keled

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Istorii

Kurskan agj om olmas vs 1934 kezakun 13. päiväspäi. Vn 1937 17. päiväl sügüz'kud erigoitihe agjaspäi Belgorodan agjad.

Kurskan agjan Päkäskuz om vahvištadud vn 2001 27. päiväl sügüz'kud Agjan Duman ezitajil, om allekirjutadud gubernatoral sen-žo voden 2. päiväl redukud da om väges möhembaižidenke vajehtusidenke. Se vajehti endišt Päkäskust, kudamb oli vahvištadud vn 1995 2. päiväl kül'mkud.

Geografijan andmused

Kurskan agjan reljefan kart.

Agj röunatab Belgorodan agjanke suves, Ukrainanke suvipäivlaskmas da päivlaskmas (sen Sumin agjanke), Bränskan agjanke lodehes, Orelan agjanke pohjoižes. Kurskan agj om mererandatoi.

Pind om 29 997 km², sidä kesken mustma — kaks' koumandest. Znamasižed joged oma Seim, Psöl, Svap da Tuskar'. Joged mülüdas Donan basseinoihe. Järved oma jogiden johtad tobjimalaz, niiden ühthine pind om läz 200 km². Vezivaradimiden da uitoiden ühthine pind om 242 km².

Reljef om kukhikaz da vanoikaz süviden (80−100 metrhasai) jogialangoidenke. Kaikiš korktemb čokkoim om nimetoi taho läz Ol'hovatk-küläd (274 m). Kaikiš madalamb om Seim-jogen tazopind sen alajoksmuses (130 m).

Klimat om ven kontinentaline, kontinentaližuz ližadab päivlaskmaspäi päivnouzmpolehe. Kezal päivesen keskmäine lämuz om +20 C°, tal'veline lämuz 0..−5 C°. Voden keskmäine lämuz om +5,9 C° pohjoižes da +7,1 C° suvipäivlaskmas. Paneb sadegid 475..640 mm vodes.

Londuseližed varad oma bur hil', turbaz, mametallad, sauvondmaterialad (saved, letked, mel, mouckivi, sauvondkivi), mustma.

Tobmuz

Agjan Duman pert' Kurskas.

Agjan pämez' nimitase gubernatoraks. Aleksandr Mihailov radab gubernatoran vs 2000 kül'mkun 18. päiväspäi. Hänen valdatusiden strok om viž vot. Gubernator om mugažo agjan Administracijan pämez', hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Üks' ezmäine varagubernator da ühesa muite varagubernatorad oma hänele abhu.

Kurskan agjan üks'kodine parlament om Agjan Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 45 ezitajad videks vodeks. Nikolai Žerebilov radab Agjan Duman ezimeheks vs 2016 redukun 11. päiväspäi.

Radonoigendai tobmuz om Kurskan agjan Administracii. Agjan komitetad, departamentad, inspekcijad da ohjandused alištudas Administracijale.

Agjan Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Valitihe gubernatorad vn 2014 14. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižes turas (hänen satuz oli 68,81% änid), hän radab nelländen strokun jäl'geten.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 127 081 ristitud. Kaikutte kahtenz' ristit koumespäi om lidnalaine.

Kaik om kümne lidnad agjas da 22 lidnanvuittušt žilod. Toine järed lidn (läz 100 tuh. ristitud) om Železnogorsk. Vl 2017 kaik om 7 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 92,0%, ukrainalaižed — 1,2%, armenijalaižed — 0,5%, toižed rahvahad — 1,6%, rahvahuden ozutandata — 4,7%.

Homaičendad

Irdkosketused

• Kurskan agjan tobmuden aluzkundoiden oficialine portal (rkursk.ru). (ven.)  (angl.)
• Kurskan agjan gubernatoran oficialine sait (gub.rkursk.ru). (ven.)  (angl.)
• Kurskan agjan Administracijan oficialine sait (adm.rkursk.ru). (ven.)
• Kurskan agjan Duman oficialine sait (kurskduma.ru). (ven.)