Krasnodaran agj

Krasnodaran agj
Флаг[d] Герб[d]
Himno del Krai de Krasnodar[d]
45°22′00″ с. ш. 39°26′00″ в. д.
Valdkund	Venäma
Päkeskuz	Krasnodar
Губернатор	Veniamin Kondratyev[d]
Istorii i geografii
Pind	75 485
Aigvö	MSD[d] и Europe/Moscow[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▲5 833 002 чел. (2024)
Lugun identifikatorad
Kod ISO 3166-2	RU-KDA
Код ОКАТО	03
-
Oficialine sait(ven.)
lugeda • diskussii • redaktiruida

Krasnodaran rand (subjektoišpäi.

Se mülüb Suvižhe federaližhe ümbrikho.

Randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn om Krasnodar.

Keled

Valdkundkel' om üks'jäine — venäkel'.

Istorii

Krasnodaran rand om olmas vs 1937 sügüz'kun 13. päiväspäi. Vl 1989 Adigei läksi randaspäi.

Krasnodaran randan Päkäskuz om vahvištadud vn 1993 12. päiväl kül'mkud Randan Käskusenandajan Suiman ezitajil.

Geografijan andmused

Krasnodaran randan reljefan kart.

Randal om röunoid Stavropolin randanke päivnouzmas, Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, Adigejan Tazovaldkundanke keskuses (anklav) da Ukrainanke päivlaskmas da lodehes, sidä kesken Azovmeri — lodehližid randoid.

Pind om 75 485 km², sidä kesken Lab-, Urup- da Vauged-ližajogidenke. Mugažo om pit'kid jogid randan pohjoižes, ned lanktas Azovmerhe mugažo: Jei, Čelb, Beisug. Kaikiš järedamb reskvezišt om ratud Krasnodaran vezivaradim.

Reljef om tazo randan keskuses da pohjoižes, mägikaz randan suves (Kavkaz-mäged). Kaikiš korktemb čokkoim om Cahvoa-mägenpä (3345 m) randan suvipalas.

Klimat om ven kontinentaline randan tobjas palas, subtropine Tuapsen suvemb. Kovad tulleid puhudas paksus mererandpolel. Keza om räk, heinkun keskmäine lämuz om +22..+24 C°. Tal'v om pehmed. Vilukun keskmäine lämuz om −3..−5 C° tazangištol, 0..+6 C° Mustmeren randištol. Paneb sadegid 400..600 mm tazangištol, 3240 millimetrhasai mägil.

Londuseližed varad oma sauvondmaterialad (mouckivi, mramor, sauvondgips, saved, letked, gravii), keitandsol.

Tobmuz

Randan Käskusenandajan Suiman ištundsija Krasnodaras.

Randan pämez' nimitase muga: «Administracijan pämez' (gubernator)». Veniamin Kondratjev radab gubernatoran vs 2015 sulakun 22. päiväspäi. Kaik rahvaz änestab händast videks vodeks. Gubernator märičeb Randan Administracijan strukturad. Üks' ezmäine varamez' da seičeme muite varamest oma hänele abhu.

Krasnodaran randan parlament om Käskusenandai Suim. Kaik rahvaz valičeb sen 70 ezitajad videks vodeks. Jurii Burlačko radab Käskusenandajan Suiman ezimeheks vn 2017 28. päiväspäi sügüz'kud.

Radonoigendai tobmuz om Krasnodaran randan Administracii. Randan ministrused, departamentad, ohjandused da inspekcijad alištudas Administracijale.

Vn 2015 13. päiväl sügüz'kud valitihe gubernatorad, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (83,64% änid). Käskusenandajan Suiman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 10. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 226 647 ristitud. Kaikiš suremb randan ristitišt om nügüd'. Vl 2015 lidnalaižiden ristituiden pala oli 54,06%.

Kaik om kaks'kümne kuz' lidnad randas. Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2015, surembaspäi penembha): Soči, Novorossiisk, Armavir. Kaik om 15 lidnad enamba mi 50 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): grekalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,7%, rahvahuden ozutandata — 1,9%.

Erased toižed igähižed rahvahad: adiglaižed — 0,26% (13834 rist.), čerkesalaižed — 0,10% (5258 rist.), šapsugalaižed — 0,07% (3839 rist.), abhazijalažed — 0,04% (2092 rist.).

Homaičendad

Irdkosketused

• Krasnodaran randan Administracijan pämehen (gubernatoran) lehtpoled Administracijan oficialižel saital (admkrai.krasnodar.ru). (ven.)
• Krasnodaran randan Käskusenandajan Suiman oficialine sait (kubzsk.ru). (ven.)
• Krasnodaran randan Administracijan oficialine sait (admkrai.krasnodar.ru). (ven.)