Jeisk

Рувики-späi
Jeisk
Ейск улица Свердлова.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
46°42′40″ с. ш. 38°16′24″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1848
Pind
  • 140
Высота 10
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 82 172 чел. (2024)[2]
Lugud
Telefonan kod 86132
Počtan indeksad 353680–353691

Официальный сайт(ven.)
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Lidnan mikrorajonad da ümbrišt:      Eiskan čirak,      Portan zon,      Torgovanoiden lidn,      Mererandaline randird,      Sodalidnut,      Tegimišton zon,      Uz' eländmassiv,      Širočank-žilo

Jeisk (ven.: Ейск) om Venäman lidn-kurort, lidnankund i Azovmeren port Krasnodaran randan lodehes. Se om randan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Jeiskan rajonan administrativine keskuz (vspäi 1939), mülüb sihe vspäi 2007.

Istorii

Vll 1777−1778 Hanan lidneihut (ven.: Ханский городок) oli saudud Kriman hanan — Venäman imperijan vassalan varapälidnaks. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1848 kuti meriport londuseliženno čirakonno lidnan statusanke, nimitihe Jei-jogen mödhe (ven.: Ея). Jeisk-raudtestancii om olmas vspäi 1911.

Toižen mail'man sodan aigan bombardiruihe Jeiskad, lidn oli okkupiruidud Germanijan imperijan sodavägil (eloku 1942 — uhoku 1943). Om udessündutadud sodan jäl'ghe.

Jeisk šingotase merilebun da sömtegimišton keskuseks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase nemel, Azovmeren pohjoižpäivnouzmaižel randal i Jei-jogen estuarijan (Jeiskan liman) suvirandal, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, rajonan pohjoižes. Azovmeri voib jäduda uhokus. Matkad Krasnodarhasai om 190 km suvhe orhal vai 250 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Taganrog 73 km pohjoižpäivnouzmha orhal meredme, Primorsko-Ahtarsk 74 km suvhe i Mariupol' (Ukrain) 71 km lodeheze meredme.

Klimat om ven. Heinkun lämuz +25,2 C°, vilukun-elokun — −0,2 C°, voden keskmäine lämuz +11,8 C°. Ekstremumad oma −31 C° i +40 C°. Paneb sadegid 811 mm vodes, vähemba kaiked heinkus-redukus (53..55 mm kus). Meriveden lämuz oleleb +17..+25 C° semendkus-sügüz'kus.

Seičeme žilod mülüdas lidnankundha Jeiskan ližaks, sidä kesken Širočank (ven.: Широчанка, 6025 rist. vl 2010) i Krasnoflotskii (2205 rist. vl 2010). Lidnankundan pind — 143,48 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 87 769 ristitud, lidnankundan — 97 178 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 87 tuhad vll 2005−2011 (87 800 eläjad vl 2011). Vl 2018 kaik 83 665 ristitud elihe lidnas i 92 765 ristitud kaikes lidnankundas, rajonan kaks' koumandest.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 1% vl 2010): venälaižed — 92,9%, ukrainalaižed — 2,5%, armenijalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 1,0%.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma Jeiskan poliprofil'ne kolledž[3] i Jeiskan merine kalantegimišton tehnikum[4] (Astrahanin valdkundaližen tehnižen universitetan filial).

Edeline lidnankundan pämez' (Administracijan pämez') om Valerii Kul'kov (tal'vku 2011 — viluku 2021).

Tetabad elänuded
  • Nonna Mordükova (1925−2008) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman aktris.
  • Ivan Poddubnii (1871−1949) — oli Venälaižen imperijan i Nevondkundaližen Ühtištusen atlet-borcui, cirkan artist.

Religii

Jeisk om ortodoksižen hristanuskondan Jeiskan eparhijan keskuz. Kaik ühesa pühäpertid[5] ratas lidnas:

  • ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' (om saudud vll 1996−1998 nevondkundaližes kinoteatraspäi)
  • Mikoi-arhangelan jumalanpert' (vspäi 1997, vanhan päjumalanpertin sijas)
  • Jumalanmaman Tulendan Pühäpert'he jumalanpert' (2005)
  • Lukan jumalanpert' (2009−2011)
  • ph. Ksenija Piterilaižen jumalanpert' (2011)
  • nell' časounäd.

Transport

Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad ajadas rajonadme da äjihe lähižihe lidnoihe.

Raudte Starominskai-stanicaspäi lopiše Jeiskas äjil sarakoil, eländpunktad ühtenzoittas rel'savtobusal. Jeisk-sodalendimport (EIK / ЕСК / URKE) sijadase lidnan suvipäivlaskmas, vspäi 2012 se ei otand civiližid lendimid.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk