Kurganinsk

Рувики-späi
Kurganinsk
Железнодорожный вокзал станции Курганная.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
44°53′00″ с. ш. 40°36′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1853
Pind
  • 30
Высота 165
Eläjad
Eläjad
  • 46 330 чел. (2024)[2]
Lugud
Telefonan kod 86147
Počtan indeksad 352430–352437

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Kurganinsk (ven.: Курга́нинск, armen.: Կուրգանինսկ Kurganinsk) om Venäman lidn Krasnodaran randan päivnouzmas. Se om Kurganinskan rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Kubanin kozakoil vl 1853 kuti Kurgannai-stanic (ven.: Курганная), nimitihe käpiden äjüden ümbrištos tagut. Stanic sai lidnan statusad vn 1961 14. päiväl vilukud.

Kurganinsk šingotase sömtegimišton keskuseks sijaližel torhudel (saharantegim, söndtavaroiden kombinat, elevator, lindunkombinat), mugažo lehtraudpakuitesen i savičun tegimed, raudten sauvondedheotandad oma olmas Kurganinskas. Lidn eli läbi sur'vedes vl 2002.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Lab-jogen oiktal randal (ven.: Лаба 214 km pitte, Kuban'-jogen hurapol'ne bassein), 165 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištonno. Adigei sijadase jogen vastrandal, matkad Krasnodarhasai om 150 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Armavir 40 km päivnouzmha orhal vai raudtedme i Labinsk 27 km suvhe orhal vai kaikil teil. Kurgannai-raudtestancii om olmas «Armavir — Tuapse»-keskustal vspäi 1915.

Krasnoje Pöud-žilo (ven.: Красное Поле, 737 rist. vl 2010) i Joudjuz-futor (ven.: Свобода, 640 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Kurganinskan ližaks.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 47 970 ristitud, lidnankundan — 49 347 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 50 800 eläjad vl 2001, lidnankundan — 50 515 eläjad vl 2015. Vl 2017 kaik 48 964 ristitud elihe lidnas i 50 162 ristitud kaikes lidnankundas.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 85,8%, armenijalaižed — 9,6%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,6%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid oma väges lidnas: Sündun Voznesenjan jumalanpert'[3] (letihe vll 1906−1916) i phh. Pedroin da Pauloin jumalanpert' (2003).

Kurganinskan agrariž-tehnologine tehnikum[4] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Homaičendad

Irdkosketused



Krasnodaran randan lidnad
Abinsk | Anap | Apšeronsk | Armavir | Belorečensk | Gelendžik | Gul'keviči | Hadižensk | Hul Purde | Jeisk | Korenovsk | Krasnodar | Krimsk | Kropotkin | Kurganinsk | Labinsk | Novokubansk | Novorossiisk | Primorsko-Ahtarsk | Slavänsk Kubanil | Soči | Temrük | Tihoreck | Timašovsk | Tuapse | Ust'-Labinsk