Aleksandrovsk Sahalinal

Рувики-späi
Aleksandrovsk Sahalinal
Маяк на мысе Жонкьер.jpg
Герб
Герб

50°54′ с. ш. 142°09′ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1869

Pind
  • 22
Высота

10 и 36

Aigvö

UTC+11:00[d] и VLAT[d][1]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 8854 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod

42434

Počtan indeksad

694420

-

Официальный сайт(ven.)

lugeda  diskussii  redaktiruida

Aleksandrovsk Sahalinal (Sahalin-saren päivlaskmas. Se om «Aleksandrovskan Sahalinal rajon»-lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2005).

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Venäman imperijha kaičendsodapostaks, tetas Aleksandrovskii-postaks vspäi 1862. Nimitihe Aleksandr II-imperatoran mödhe, šingotihe mecan varhapanendal i kivihilen samižel, kävutihe katargan türmatud mehiden töid. Anttihe lidnan statusad vl 1917. Vozil 1920−1925 lidn oli okkupiruidud Japonijal. Vl 1926 udesnimitihe nügüdläižikš i kätihe Sahalinan ümbrikon keskuseks Edahaižen Päivnouzmpolen randas. Vll 1932−1947 oli Sahalinan agjan administrativižen keskusen.

Aleksandrovsk Sahalinal šingotase kivihilen samižel i sömtegimištol (leibänkombinat, kalanpüdand), mugažo meriport radab.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Tünen valdmeren Tataran sal'men pohjoižpäivnouzmaižel randal, 31 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Suvisahalinskhasai om 440 km suvhe orhal vai 550 km avtotel. Lähembaižed lidnad om Poronaisk i Uglegorsk 200 km suvhe orhal. Avtote ühtenzoitab lidnad lähembaiženke Timovskoje-raudtestancijanke (ven.: Тымовское), se om 60 km päivnouzmha.

Klimat om ven. Lidnan tahondan londuseližed arvoimižed om Edahaižen Pohjoižen arvoimižihe tazostadud. Voden keskmäine lämuz om +0,9 C°, heinkun-elokun +16..+17 C°, tal'vkun-uhokun −12..−16 C°. Paneb sadegid 677 mm vodes, enamba elokus-redukus (93..97 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (28..31 mm kus).

Kaik 13 žilod mülüdas lidnümbrikho Aleksandrovskan Sahalinal ližaks. Lidnümbrikon pind — 4 777,4 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 10 613 ristitud, lidnümbrikon — 13 404 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 24 905 eläjad vl 1939 i 19 400 eläjad vl 1992. Vl 2018 kaik 9 504 ristitud elihe lidnas i 11 143 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Katken jumalanpert'[3] om udessaudud vll 1993−2012.

Sahalinan bazižen medicinižen kolledžan filial[4] i Sahalinan valdkundaližen universitetan filial[5] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Sahalinan agjan lidnad
Aleksandrovsk Sahalinal | Aniv | Dolinsk | Holmsk | Korsakov | Kuril'sk | Makarov | Nevel'sk | Oh | Poronaisk | Severokuril'sk | Suvisahalinsk | Tomari | Uglegorsk