Čehov Anton

Čehov Anton
Nimi:	ven.: Антон Павлович Чехов
Sündundpäiv	17 (29) vilukud 1860
Sündundsija:	Taganrog, Jekaterinoslavi kubermang[d], Venäman imperii[d][…]
Kolendpäiv:	2 (15) heinkud 1904 (44 года)
Kolendsija:	Badenweiler[d], Badenan sur'gercogkund, Germanijan imperii[…]
Valdkund	Venäman imperii[d]
Professijad:	lehtezmez', dramaturg, kirjutai, proosakirjanik, satirist, dramaturg
Tat	Pavel Chekhov[d]
Mam	Evgenia Chekhova[d]
Супруга	Olga Knipper-Tšehhova[d]
Pauklahjad da premijad	Puškini preemia[d] (1888) Aukodanik[d]
Allekirjutuz
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Anton Pavlovič Čehov (ven.: Антон Павлович Чехов; sünd. 29. viluku 1860, Taganrog, Jekaterinoslavan gubernii, Venäman imperii — kol. 15. heinku 1904, Badenvailer, Badenan Sur' gercogkund, Saksanma) oli venämalaine kirjutai da dramaturg. Lekar' professijan mödhe, hüvädtegii medicinan sferas.

Sädused

Kirjutai sädi enamba 500 lühüdad sanutest, dramad da starinad 25-voččes pordos. Nügüd' kätihe niid enamba mi sadal kelel. Čehovan p'jesad lavastadas mail'man äjiš teatroiš hätkemba mi voz'sada, eriližešti «Kajag», «Koume sizart», «Višnäine sad».

Kaikiš tetabambad starinad i sanutesed oma «Step'», «Tuskasine istorii», «Duel'», «Honuz № 6», «Pert' mezoninanke», «Hüvämel'ne», «Birbitušk», «Tundmatoman ristitun sanutez», «Mužikad», «Mez' futläras», «Vanos», «Lapsiden jouk», «Ročine viri», «Dram mectusen aigan».

Biografii

Tuleban aigan tetab kirjutai oli sündnu Taganrogha, koumanden gil'dijan torgovanan kanzha, sen pert' om kaičenus tähäsai. Anton oli koumanden lapsen kuden kesken. Pavel Jegorovič Čehov-tat libui ottud orjaha kanzaspäi, osti ičtaze da kaikid perehnikoid orjudespäi i pidi bakalejan laukad.

Anton Čehov zavodi opendust Taganrogan grekižes školas, pajati jumalanpertin horas. Vll 1868−1879 Anton openui Taganrogan gimnazijas, kirjuti sen aigan ezmäižid p'jesid. Vl 1876 hänen tat eli bankrotnendas läbi, möi kaiked ičezkaluištod Taganrogas i sirdi Moskvha kaičemhas kreditoroišpäi. Vl 1879 Anton sirdi Moskvha mugažo i tuli openumha Moskvan universitetan medicinižhe fakul'tetha (nüg. Ezmäine Moskvan valdkundaline medicine universitet I. M. Sečenovan nimed). Lopi opendust vl 1884 i zavodi radod makundan lekarin Voskresenskan Čikinan läžundkodiš, praktikan sijadusen mödhe.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.