Borz'
| Borz' | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 50°23′00″ с. ш. 116°32′00″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1899 | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 690 | ||||
| Aigvö | YAKT[d][1] da IRKT[d][1] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 30233 | ||||
| Počtan indeksad | 674600 | ||||
Borz' (ven.: Бо́рзя, burät.: Бооржо) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Baikalantagaižen randan suves. Se om Borzin rajonan administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud severzihe-se žiloihe. 18. voz'sadal panihe Borz'-žilon alust keitandsolan pramozlanno, nimitihe jogen mödhe. Vl 1899 saudihe Borz'-raudtestancijad raudtel Kitaihesai i vl 1900 avaitihe Suvorovskii-žilod holitamha stancijad. Aigan mändes ühtištuihe žiloid. Vl 1924 Borz'-žilo kändihe makundan keskuseks, vl 1950 sai lidnan statusad.
Vedimdepo i vagondepo ratas lidnas. Borz' om maižanduzrajonan keskuseks kazvatamha villäd.
Geografijan andmused
Lidn sijadase solakahiden järvidenno, Borz'-jogen hural randal (ven.: Борзя, Amuran bassein), 690 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Mongolijan röunhasai om 50 km suvhe orhal, Čithasai — 370 km lodeheze avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Krasnokamensk 112 km päivnouzmha orhal vai 155 km avtol i Man'čžurii (Kitai, kit.: 满洲里 Mǎnžōulǐ) 110 km suvipäivnouzmha orhal vai 123 km avtotedme. Raudten toine sarak Čoibalsanhasai ühtenzoitab Mongolijanke.
Klimat om terav kontinentaline päivoikaz. Voden keskmäine lämuz — −2,4..−1,4 C° vilun tal'ven tagut, kezakun-elokun +17..+20 C°, tal'vkun-uhokun −23..−27 C°. Ekstremumad oma −50 C° i +41,3 C°. Paneb sadegid 295..403 mm vodes, kezal tobjimalaz (60..90 mm kuidme kezakus-elokus), i vaiše 31..37 mm redukus-sulakus.
Zun-Torei-raudtestancii (109 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Borzin ližaks.
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 379 ristitud, lidnankundan — 31 496 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36 700 eläjad vl 1992.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Sergii Radonežalaižen jumalanpert'[3] om olmas lidnas vspäi 2014 (saudihe enamba kümned vot).
Professionaližen opendusen aluzkundad oma medicinine škol (tehnikum)[4] i Krasnokamenskan tegimištoliž-tehnologižen tehnikuman filial.
Edeližed lidnan pämehed:
- Nikolai Jakovlev (sügüz'ku 2016 — heinku 2019);
- Sergei Rusinov (kül'mku 2019 — kezaku 2021, sid' Borzin rajonan pämez').
Galerei
Homaičendad
Irdkosketused
| Baikalantagaižen randan lidnad | ||
| Balei | Borz' | Čit | Hilok | Krasnokamensk | Mogoč | Nerčinsk | Petrovsk-Zabaikal'skii | Sretensk | Šilk | ||
