Danilov (lidn)
| Danilov | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 58°11′00″ с. ш. 40°11′00″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Высота | 160 | ||||
| Aigvö | UTC+3[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 48538 | ||||
| Počtan indeksad | 152070–152072 da 152099 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
Danilov (ven.: Дани́лов) om Venäman lidn da lidnankund Jaroslavlin agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Danilovan rajonan administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Vasilii II-carin-ruhtinasen dokumentas vl 1457 kuti Iona Moskvalaine-mitropolitan Danilovskoje-žilo (ven.: село Даниловское). Vl 1592 mainitase mugažo «Книга, глаголемая росискихь святыхь»-käzikirjuteses kuti Danilovskai-slabad (ven. Даниловская слобода). Suren Petran aigan toihe heboid armijan täht carin pert'kulun Danilovo-žilon hebovodindfermaspäi. Žilo sai Jaroslavlin agjan (gubernijan) makundan lidnan statusad vn 1777 3. päiväl elokud nügüdläiženke nimenke, sijazihe (dai sijadase) Arhangel'skan čuradusel Moskvaspäi. Vl 1870 saudihe puižen päraudtestancijan Danilovas, i vl 1872 raudten «Jaroslavl' — Vologd»-keskust radaškanzi. Raudtevagzalan uz' sauvuz om olmas vspäi 1930. Vll 1941−2009 pun ümbriradmižen mašinoiden tegim radoi.
Danilov šingotase mecpilindal, sömtegimištol (leibänedheotand, argvoin da saguden tegim), maižandusel (lindfabrik) i raudtesol'mel (Jaroslavl', Vologd, Bui (Kostroman agj)).
Geografijan andmused
Lidn sijadase Peleng-joginiškon oiktal randal tobjimalaz (21 km pitte, ven.: Пеленга, Sot'-jogen oigedpol'ne i Volgan hurapol'ne bassein), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jaroslavlihesai om 65 km suvhe orhal, 68 km avtol vai raudtel. Lähembaine lidn om Lübim 36 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 51 km avtotedme vai 40 km raudtedme. Federaline «Moskv — Arhangel'sk»-avtote (M8) ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi.
Danilov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 861 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18..19 tuhad eläjid vll 1989−2001 (19 000 rist. vl 1992).
Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[2] oma lidnas: Jumalanmaman Kazanin jumalaižen Danilovan naižjumalankodi (1918), ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (om saudud vll 1910−1917) i Sündun Voznesenjan pühäpert' (1856−1859) oma väges, kaks' časounäd.
Danilovan politehnine kolledž[3] (edel 2015. vot nimitihe tehnikumaks) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
- House of culture. Danilov. February 2014 - panoramio.jpg
Kul'turkeskuz vl 2014
- Никольская церковь, г. Данилов.jpg
Ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' i torguindrived, vn 2019 nägu
- School. Danilov. February 2014 - panoramio (1).jpg
Keskškol nomer 2 Leninan nimed (2014)
- Данилов, Петербургская, дом 16.jpg
Päivkodi (2021, ende naižiden pedagogine škol)
Homaičendad
Irdkosketused
| Jaroslavlin agjan lidnad | ||
| Danilov | Gavrilov Jam | Jaroslavl' | Lübim | Miškin | Pereslavl' Zalesskii | Pošehonje | Ribinsk | Sur' Rostov | Tutajev | Uglič | ||