Lakinsk

Рувики-späi
Lakinsk
Church of the Theotokos of Kazan (Lakinsk) 01.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
56°01′01″ с. ш. 39°56′58″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv XV век
Pind
  • 9,67
Высота 120
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 12 861 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 49242
Počtan indeksad 601240

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Lakinsk (ven.: Ла́кинск) om Venäman lidn da lidnankund Vladimiran agjan keskuzpalan päivlaskmas. Mülüb Sobinkan rajonha, sen kahtenz' surtte lidn.

Istorii

Undol-külä (ven.: село Ундол) mainitase ezmäižen kerdan 15. voz'sadan lopus. Eländpunktan aluz om pandud vl 1927 kuti Lakinskii-radnikžilo läz kudondfabrikad. Eländpunkt om nimitadud Lakinan-bol'ševikan mödhe, riktihe händast fabrikas vl 1905. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1969 nügüdläiženke nimenke, mülütihe Undol-küläd lidnha.

Lakinsk šingotase sömän da sötken tegimištol tobjimalaz (snekad, olud, maidproduktad, vermišel' i keitosed, leibänpaštandsegoitused; premiksad porzhiden täht), puvillkanghiden pästandal, meblin fabrikal, čulkoiden da noskiden edheotandal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Undolk-jogen randal (Kläz'man hura ližajogi), 120 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kläz'man rand i Sobink-rajonkeskuz oma koumes kilometras suvipäivnouzmha. Matkad Vladimirhasai om 30 km pohjoižpäivnouzmha.

Lakinsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 15 715 ristitud, rajonan ristitišton nelländez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 18..19 tuhad eläjid vll 1989−1998 (19 100 rist. vl 1992).

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[3] oma olmas lidnas: Jumalanmaman Kazanin jumalaižen jumalanpert' (vspäi 1693) i kaks' časounäd.

Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Lakinskan Nevondkundan edeline ezimez' om Vladimir Novikov (sügüz'ku 2015 — sügüz'ku 2020). Lidnan Administracijan edeline pämez' om Aleksei Andrianov (kül'mku 2018 — uhoku 2022), Natal'ja Nikolajeva om Administracijan pämehen velgusentäutai vn 2022 uhokuspäi.

Transport

«Volg»-avtoten (M7-trass) Moskv — Vladimir-pidust läbitab lidnad. Undol-raudtestancii (ven.: Ундол) sijadase «Moskv — Vladimir»-raudtekeskustal vspäi 1861.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Vladimiran agjan lidnad
Aleksandrov | Gorohovec | Gus' Hrustal'nii | Jur'jev Pol'skii | Kameškovo | Karabanovo | Kiržač | Kol'čugino | Kosterövo | Kovrov | Kurlovo | Lakinsk | Melenkad | Murom | Petuškad | Pokrov | Radužnii | Sobink | Strunino | Sudogd | Suzdal' | Vladimir | Väznikad