Aleksandrov (lidn)

Рувики-späi
Aleksandrov
Alexandrovskaya Sloboda.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
56°23′37″ с. ш. 38°42′54″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv XIV век
Pind
  • 26
Высота 190 ± 1 da 189
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 57 053 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 49244
Počtan indeksad 601650–601657

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Aleksandrov (ven.: Алекса́ндров) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Vladimiran agjan lodehes. Se om Aleksandrovan rajonan administrativižeks keskuseks.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 14. voz'sadal. Mainitase ezmäižen kerdan vl 1434 kuti Sur' slabad' (ven.: Великая слобода). Se oli Aleksandran slabad' -nimenke (Алекса́ндрова слобода́) 16. voz'sadaspäi. Oli Moskvan ruhtinasiden lebutahoks matkan aigan loičendsijinnoks. Vspäi 1778 om lidnan statusanke. Carin rezidencii om tetab nügüd' kuti Aleksandrovan kreml' (vai slabad'), se om saudud 15.-17. voz'sadal i kävutase Jumalanmaman Emäganpäivän naižjumalankodikš.

Vl 1932 radiotegim nomer koume sirdi lidnha Moskvaspäi. Se tegi ladimištod armijan täht, Suren sodan jäl'ghe pästli radiosandapparatoid i «Rekord»-televizorid.

Aleksandrovan ižandusen päsarakod oma elektrotehnine (elektrolampad, avtomatižed telefonstancijad, kompjuterad, mikroshemad), mašiništon pästand sömedheotandoiden da buraudusen täht, ratud nahkoiden tehmine.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Hahkjogen randal (ven.: Серая 60 km pitte, Kläz'man hurapol'ne bassein). Matkad Vladimirhasai om 125 km päivnouzmha, Moskvhasai om 112 km suvipäivlaskmha raudtedme.

Aleksandrov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 551 ristitud, se om rajonan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 68 tuh. ristituid vozil 1989−1998. Läz 112 tuh. eläb ezilidnoidenke, sidä kesken Strunino i Karabanovo.

Ortodoksižen hristanuskondan 14 pühäpertid[3] oma olmas lidnas: kafedraline Sündun Raštvoiden päjumalanpert', seičeme pühäpertid Jumalanmaman Emäganpäivän naižjumalankodiš (ph. Stroican i Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpertid, nell' jumalanpertid i pühän veden časoun'), mugažo viž jumalanpertid i časoun'.

Aleksandrovan tegimištoliž-oiktuzline kolledž[4] i Aleksandrovan medicinine kolledž[5] oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Transport

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas (kümne maršrutad).

Raudtestancijad ratas «Moskv — Arhangel'sk»-raudtekeskustal (Aleksandrov I päraudtestancijan sauvusenke) i Moskvan Surel raudterenghal (Aleksandrov II passažirplatformanke), vedimdepo om olmas.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Vladimiran agjan lidnad
Aleksandrov | Gorohovec | Gus' Hrustal'nii | Jur'jev Pol'skii | Kameškovo | Karabanovo | Kiržač | Kol'čugino | Kosterövo | Kovrov | Kurlovo | Lakinsk | Melenkad | Murom | Petuškad | Pokrov | Radužnii | Sobink | Strunino | Sudogd | Suzdal' | Vladimir | Väznikad