Hanti-Mansiiskan avonomine ümbruz — Jugra

Venän Federacijan subjekt
Hanti-Mansiiskan avonomine ümbruz — Jugra
Флаг[d] Герб[d]
Anthem of Khanty–Mansi Autonomous Okrug[d]
62°15′00″ с. ш. 70°10′00″ в. д.
Valdkund	Venäma
Päkeskuz	Hanti-Mansiisk
Губернатор	Natalya Komarova[d]
Istorii i geografii
Pind	534 500
Aigvö	YEKT[d] da Asia/Yekaterinburg[d]
Eläjad
Eläjad	▲1 687 654 чел. (1 vilukud 2021)
Lugun identifikatorad
Kod ISO 3166-2	RU-KHM
Код ОКАТО	71100
Oficialine sait(ven.)
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Hantin da Mansin avtonomine ümbrik (Jugr) (ven.: Ханты-Мансийский автономный округ — Югра) om Venälaižen Federacijan subjekt.

Se mülüb Uralan federaližhe ümbrikho da Tümenin agjaha.

Ümbrikon pälidn om Hanti-Mansiisk. Se om koumanz' lidn ristitišton lugun mödhe.

Keled

Valdkundkeled oma venäkel', hantin kel' da mansin kel'.

Istorii

Hantin da Mansin avtonomine ümbrik om olmas vs 1930 tal'vkun 10. päiväspäi.

Ümbrikon Päkäskuz om vahvištadud vn 1995 26. päiväl sulakud ümbrikon Duman ezitajil da om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon reljefan kart.

Ümbrikol om röunoid Krasnojarskan randanke päivnouzmas, Tomskan agjanke suvipäivnouzmas, Tümenin agjan suvipalanke suves, Sverdlovskan agjanke suvipäivlaskmas, Komin Tazovaldkundanke päivlaskmas da Tümenin agjan Jamalan Nenciden avtonomiženke ümbrikonke pohjoižes. Hantin da Mansin avtonomine ümbrik om mererandatoi.

Pind om 534 801 km², sidä kesken mec da penzhišt ottas territorijan pol't. Kaikiš korktemb čokkoim om Narodnai-mägi (1895 m) päivlaskmaižröunanno Komin Tazovaldkundanke.

Londuseližed pävarad oma kivivoi (Venäman samižen koume videndest) da kivivoin gaz, toižed varad oma turbaz, mec, reskvezi.

Tobmuz

Ümbrikon pämez' nimitase gubernatoraks. Natal'ja Komarova radab gubernatoran vs 2010 keväz'kun 1. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten. Ümbrikon parlamentan änestadas gubernatorad videks vodeks Venäman prezidentan taričendan mödhe, Tümenin agjan gubernator andab kandidatoiden nimikirjutest hänele. Ümbrikon gubernator-žo radab Ohjastusen pämehen, hän märičeb sen strukturad da paneb sen ühtnijoid radnikusile. Ezmäine varagubernator, kahesa muite varagubernatorad da Gubernatoran Apparat oma hänele abhu.

Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon üks'kodine parlament om Ümbrikon Dum. Kaik rahvaz valičeb sen 38 ezitajad videks vodeks. Boris Hohräkov radab Ümbrikon Duman ezimeheks vs 2011 sulakuspäi kahtenden strokun jäl'geten.

Radonoigendai tobmuz om ümbrikon Ohjastuz. Ümbrikon departamentad da radnikoičendad alištudas Ohjastusele.

Valitihe gubernatorad vn 2015 13. päiväl sügüz'kud, nügüdläine gubernator sai vägestust ezmäižel tural (28 än't 35:späi, 80%). Ümbrikon Dumhan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 18. päiväl sügüz'kud (6. kucund).

Eläjad

Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 532 243 ristitud. Kaikutte ühesanz' ristit kümnespäi om lidnalaine.

Kaik om kuz'toštkümne lidnad ümbrikos da 24 lidnanvuittušt žilod. Kaikiš surembad niišpäi (enamba 100 tuh. ristituid, surembaspäi penembha) oma Surgut, Nižnevartovsk da Neftejugansk. Vl 2015 kaik om 23 eländpunktad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): venälaižed — 63,6%, totarlaižed — 7,1%, ukrainalaižed — 6,0%, baškiralaižed — 2,3%, azerbaidžanlaižed — 1,7%, hantilaižed — 1,2%, vaugedvenälaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 10,4%, rahvahuden ozutandata — 6,7%.

Erased toižed igähižed rahvahad (vl 2010): mansilaižed — 10 977 rist. (0,72%), komilaižed — 2 364 rist. (0,15%), nencalaižed — 1 438 rist. (0,09%), evenkalaižed — 33 rist. (0,002%), sel'kupalaižed — 27 rist. (0,002%).

Homaičendad

Irdkosketused

• Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon tobmuden aluzkundoiden (gubernatoran da Ohjastusen) oficialine portal (admhmao.ru). (ven.) (saks.) (kit.)  (angl.)
• Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon Duman oficialine sait (dumahmao.ru). (ven.)