Pedroidenpidäjan päiv

Рувики-späi
Pedroidenpidäjan päiv
День оленевода.jpeg
Praznuitas Pohjoižen igähižil rahvahil
aigal keväz'kuspäi sulakuhusai
Praznuičend rahvahan praznik, kargud, pajod, verod, sportvoibud
Om sidotud keväz'päiväižendseižundanke, pohjoižön lopindanke

Pedroidenpidäjan päiv (ven.: День оленевода) — Venäman Pohjoižen, Sibirin i Edahaižen Päivnouzman igähižiden vähäluguižiden rahvahiden praznik Sovetskijas Sojuzas i Venämal.

Istorii i tedod

Pedroidenpidäjan päiväd zavottihe praznuita vozil 1950—1960 ühtes toižidenke professionaližidenke praznikoidenke[1]. Sidä pidetas kevädel, keväz'kus [2][3] vai sulakus[4]. Sidä praznuitas Murmanskan agjas i Amuran agjas, Hanti-Mansiiskan i Jamalo-Neneckijan avtonomižiš ümbvrištoiš, Taimiral, Kamčatkal i toižiš man regionoiš[3]. Murmanskan agjas Pedroidenpidäjan päiväd pidetasPohjoižen praznikan (ven.) aigan[5].

Sovetskijas Sojuzas Pedroidenpidäjan päiväd vediba valdkundan ezitajad, heiden täht nece praznik oli rahvahaližen da professionaližen politikan palan: pidab, miše kaikuččel rahvahal, kaikuččel eloradol oliži ičeze praznik[1]. Vozilpäi 1990 praznikan tegemižehe ühtneba ei vaiše valdkund, no i mavoin da londuzgazan organizacijad[1]. Praznik vahvištoitab kosketusid igähižiden rahvahiden keskes ühtes polespäi i valdkundan da organizacijoiden keskes toižes polespäi[6].

Sovetskijas Sojuzas praznik zavodihe paginištundaspäi, sihe mülüiba tehmusiden ozutelused, koncertad, tradicionaližed sportvoibud: ajandad pedroil val'l'astadud regil, ambund, arkanan tacind[7]. Venämal kaitas kut ozutelisid, muga sportvoibuid-ki[3][4][8]. Vägestai ajandas pedroil val'l'astadud regil sab lumimotokezran (Jakutias, Taimiral, Jamalal)[1][4][8].

Sovetskijas Sojuzas praznikan aigan valdmehed napriba vajehtada pedran tradicionaližen uskondan radol. Venämal mäneb necen vajehtusen inversii: ozutesikš, Taimiral vodel 1992 tehtihe pedrad, a Jamalal vodel 2009 pedrad todihe žertvaks[9].

Kut homaičeb etnograf M. Momzikova, Pedroidenpidäjan päiv om tehtud praznik, mitte jatktab kehitoittas[10]. Etnograf O. Stepanova sanub, miše praznikan idei, mitte sündui Sovetskijan Sojuzan aigan oli satusekaz, sikš sidä praznuitas nügüd'-ki[11].

Pedroidenpidäjan päiv — oficialine praznik Kamčatkan agjas vodelpäi 2010. Se om vahvištoittud Kamčatkan agjan zakonal N 361 voden 2009 tal'vkun 16. päiväspäi "Kamčatkan agjan praznikoiš i muštpäiviš"[12][13]. Praznikad pidetas keväz'kun ezmäižen pühäpäivän.

Homaičendad

Literatur

Lähtked