Odincovo

Рувики-späi
Odincovo
Новая Школа.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
55°40′24″ с. ш. 37°16′24″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1470
Pind
  • 7,75
Высота 190
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 180 530 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 498 da 495
Počtan indeksad 143000–143007

Официальный сайт(ven.)
Odincovo на карте
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Odincovo (ven.: Одинцо́во) om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om Moskvan päivlaskmaine ezilidn, Odincovon lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2019 vilukud — rajonan). Agjan 11nz' i ümbrikon kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1470, no sen aluz om pandud aigemba. Žilo sai nimitust Andrei Odinec-bajarin mödhe, hän eli 14. voz'sadan kahtendes poles. Odincovad-heim valdoiči žilol, no Odinecan Fedosii-vunuk pahidoiči Vasilii II-ruhtinast (1415−1462) i pageni Litvanmaha.

Vl 1870 saudihe raudted žilonno, i uz' žilo raudtestancijanno nimitaškanzihe Odincovoks mugažo. Vll 1875−1895 saudihe koume savičtegint sihe i koume vanhaze Odincovo-žilho sijaližen saven löudmižsijanno. Kätihe radnikžiloks vl 1939. Anttihe lidnan statusad vn 1957 17. päiväl heinkud i ühtištuihe lähižidenke žiloidenke. Vspäi 1965 endevanh Odincovo-žilo om lidnan palaks.

Odincovo šingotase sauvondmaterialiden pästandal (sauvondmujud, lämoinvastaižed tegesed, metalližed konstrukcijad, pumaterialad), metropolitenan sauvondan kompanijal, mašinansauvomižen i kosmetikan edheotandoil, avtokohenduztegim radab. Äjad eläjad ajeltas radonnoks Moskvha.

Geografijan andmused

Lidn sijadase lidnümbrikon päivnouzmas, Moskv-jogen oiktal randpolel, 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Samarink-jogi (ven.: Сама́ринка (Переде́лка, Ба́ковка) 5 km pitte, Setunin hura ližajogi) zavodiše stancijan uitoišpäi, jokseb avoinudes vagos päpaloin. Matkad Moskvan rengazavtotehesai om 4 km päivnouzmha. Uden Moskvan rajonad levitasoiš ani suvhe. Toižed lähembaižed lidnad oma Golicino i Krasnoznamensk 15..20 km suvipäivlaskmha, Krasnogorsk 15 km pohjoižhe. Innovacine Skolkovo-keskuz om olmas 2 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi.

Lidn jagase nomeruidud (1..9) mikrorajonaks, om severz'-se nimitadud lidnanlaptoid i tehmištzonoid. Odincovo-raudtestancii radab lidnan keskuses «Moskv (Vaugedvenäman päraudtestancii) — Smolensk»-keskustal vspäi 1870. Kaks' raudteplatformad: Otradnoje (päivlaskmas) i Bakovk (päivnouzmas). «Vaugedvenäma»-avtote (M1-trass) om lidnan suviröunaks, sen maksline dublör om lidnan lodehližeks i pohjoižeks röunaks. Možaiskan mante läbitab kaiked lidnad. Rahvahidenkeskeine Vnukovo-lendimport (VKO / ven. ВНК) radab 6 km suvhe lidnaspäi. Aeroekspress ühtenzoitab Šeremetjevo-lendimportanke.

Eläjad

Vl 1939 žilon ristitišt oli 12 548 eläjad, vl 1959 lidnan — 20 337 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 138 930 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt om 135..141 tuhad eläjid vspäi 2010 (141 493 rist. vl 2017). Ortodoksižen hristanuskondan kuz' jumalanpertid[3] i kaks' časounäd oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 91,7%, ukrainalaižed — 2,5%, armenijalaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 4,4%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Odincovon tehnikum[4] i MGIMO:n filial[5].

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Moskvan agjan lidnad
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk