Elektrougli

Рувики-späi
Elektrougli
Электроугли,вид с высоты птичьего полёта.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
55°43′00″ с. ш. 38°13′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1899
Pind
  • 4,5
Высота 140
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 17 944 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 49651
Počtan indeksad 142455

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Elektrougli (ven.: Электроу́гли «elektrohiled») om Venäman lidn Moskvan agjan keskuzpalan päivnouzmas. Se om Balašihan suvipäivnouzmaine ezilidn, mülüb Bogorodskan lidnümbrikho (edel vn 2018 kezakud — Noginskan rajonha). Lidnümbrikon kaikiš penemb lidn eläjiden lugun mödhe, koumanz' surtte eländpunkt.

Istorii

Kudinovo-žilo (om erižeks eländpunktaks tämbäi-ki 3 km pohjoižhe) mainitase vspäi 1742 vauktan saven löudmižsijanno. «Elektrougli»-tegim da žilo senno oliba saudud läz Kudinovo-žilod vl 1899. Lämoinvastaižen savičun kaks' tegint oliba saudud Žohovad-vellil-torgovanoil Kudinovo-raudtestancijanno vl 1900. Keramine kombinat radaškanzi niiden alusel vl 1930.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud kuti Elektrougli-radnikžilo neniden žiloiden da küliden ühtištusel vn 1934 3. päiväl heinkud: Sur' i Pen' Vasil'jevo, Kamenk (ven.: Каменка), Safonovo, Gorki, Kamčatk (ven. Камчатка), žilo Kudinovo-raudtestancijanno, «Elektrougli»- i «Mosogneupor»-tegimiden žilod. Om lidnan statusanke vs 1956 kül'mkun 2. päiväspäi. Mülütihe kaks' lähišt žilod lidnha vl 2005. Sur' kar'jer kävutihe saven samižen jäl'ghe, miše mahapanda kovid kodijändusid, se om järed «Timohovo»-poligon 5 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi, uden pertišton sauvond om röunatud sen tagut.

Elektrougli šingotase elektrohil'tegesiden tedotehmištol'žel kompleksal (elektrojoksusen himižed akkumulätorad da batarejad, elektrodad, tegesed kaičendsarakon täht i uded materialad), «Elektrougli»-tegimel[3], keramižen savičun kombinatal, tehnižen hil'nikan tegimel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase lidnümbrikon suvipäivlaskmas, 135..145 m ü.m.t. korktusil. Malinovk-jogi ližaojidenke lähteb päivlaskmha lidnaspäi (ven.: Малиновка, Moskvan hurapol'ne bassein). Kamenskii-uit om suviröunal. Matkad Moskvhasai (Moskvan rengazavtotehesai) om 23 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad (orhal) oma Noginsk i Elektrostal' 12..18 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha, Balaših 2..6 km päivlaskmha i lodeheze, Vanh Kupavn 7 km pohjoižhe.

Elektrougli-raudtestancii radab lidnan pohjoižröunal «Moskv (Kurskan päraudtestancii) — Vladimir»-keskustal vspäi 1861. Stancijan eziauguine nimituz oli Vasil'jevo, vll 1892−1963 nimitihe Kudinovo:ks.

Viž küläd i žilo mülüihe lidnankundha Elektrouglin ližaks vn 2018 kezakuhusai. Lidnankundan pind oli 58,42 km².

Eläjad

Vl 1939 radnikžilon ristitišt oli 8 520 eläjad, vl 1959 lidnan — 14 016 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 136 ristutud, rajonan (nüg. lidnümbrik) kümnendez. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', se om enamba 20 tuhad eläjid vspäi 2007. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican jumalanpert' (om saudud vll 1897−1900, kellčuhunduz vl 1908) i časoun'[4] oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 95,2%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,6%.

Professionaližen opendusen aluzkund om Moskvanaluižen «Energija»-kolledžan (baziruiše Reutovas) Bogorodskan palakund.[5]

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Moskvan agjan lidnad
Aprelevk | Balaših | Beloozörskii | Bronnici | Čehov | Černogolovk | Dedovsk | Dmitrov | Dolgoprudnii | Domodedovo | Drezn | Dzeržinskii | Dubn | Elektrogorsk | Elektrostal' | Elektrougli | Fräzino | Golicino | Himki | Hot'kovo | Istr | Ivantejevk | Jahrom | Jegor'jevsk | Kašir | Klin | Kolomn | Korolöv | Kotel'niki | Krasnoarmeisk | Krasnogorsk | Krasnozavodsk | Krasnoznamensk | Kubink | Kurovskoje | Likino-Dulövo | Litkarino | Lobn' | Losino-Petrovskii | Luhovici | Lüberci | Mitišči | Možaisk | Naro-Fominsk | Noginsk | Odincovo | Orehovo-Zujevo | Ozöri | Pavlovskii Posad | Peresvet | Podol'sk | Protvino | Puščino | Puškino | Ramenskoje | Reutov | Rošal' | Ruz | Sergijev Posad | Serpuhov | Solnečnogorsk | Stupino | Šatur | Ščolkovo | Zaraisk | Zvenigorod | Žukovskii | Taldom | Vanh Kupavn | Verei | Vidnoje | Visokovsk | Volokolamsk | Voskresensk