Severoural'sk

Severoural'sk
Severoural'sk
Флаг[d]	Герб[d]
	60°09′00″ с. ш. 59°56′00″ в. д.GЯO
Valdkund	Venäma;
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	1758
Pind	80;
Высота	200
Aigvö	UTC+5:00[d]
Eläjad
Eläjad	▼24 428 чел. (2021);
Lugud
Telefonan kod	34380
Počtan indeksad	624480
	Официальный сайт
	Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Severoural'sk (ven.: Североура́льск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan lodehes. Se om Severoural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe.

Istorii

Ende mansid eliba niiš tahoiš. Venälaižiden eländpunktan aluz om pandud vl 1758 kuti žilo sauvomha da holitamha Petropavlovskii-tegint sijaližen raudkivendon ümbriradmižen täht, nimitihe žilon Pedroin da Pauloin pühäpertin mödhe. Vl 1826 avaitihe kuldan jogilöudmižsijid, i vl 1827 sauptihe raudantegint torhuden lopindan tagut. Vl 1931 löuzihe alüminijan torhut žilonno. Vn 1944 27. päiväl kül'mkud žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Nimi om anttud geografižen sijadusen mödhe, kuti Sredneural'sk- i Južnoural'sk-lidnoile. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.

Severoural'sk šingotase boksitoiden järedal samižel kaivuziden kal't («Sevuralboksitruda»-edheotand mülüb «Rusal»-kompanijan strukturha), mugažo raudbetonantegim, omblendfabrik i oludtegim jätktas radod.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Vagran-jogen hural randal (137 km pitte, Sos'van oiged ližajogi, Obinjogen hurapol'ne bassein) i sen Kolong-ližajogen randoil (ven.: Колонга 41 km pitte), Pohjoižen Uralan päivnouzmaižidenno pautkidenno, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 370 km suvipäivlaskmha orhal vai 440 km avtotedme, raudteühtenzoituz om vaiše jüguiden täht. Lähembaine lidn om Volčansk 25 km suvhe orhal, avtol i raudtel. Radonan londuseline koncentracii om lujetud.

Ei ole passažirühtenzoitust raudtedme Severoural'sk-raudtestancijhasai vspäi 2013, sen ližaraudted oma demontiruidud, raudtevagzalan sauvuz kävutase avtostancijaks. Boksitad-raudtestancii (ven.: Бокситы) radab lidnan suves jüguiden täht vaiše.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 29 263 ristitud, lidnümbrikon koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36 200 eläjad vodel 1992.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid^[2] oma olmas lidnas: phh. Pedroin da Pauloin päjumalanpert' (kivine om saudud vll 1787−1798) i ph. Jurgii-vägestusenkandajan jumalanpert' (letihe vll 2013−2015). Islaman kundaline («mahallä») mečet' om avaitud lidnas.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 90,9%, totarlaižed — 3,8%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 4,0%.

Severoural'skan politehnikum (tehnikum)^[3] i Jekaterinburgan ekonomikan da tehnologijoiden kolledžan filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Edeline lidnümbrikon pämez' om Vasilii Matüšenko (reduku 2016 — uhoku 2022).

Galerei

Mirun torg (2015)
Phh. Pedroin da Pauloin päjumalanpert', vn 2019 nägu
MiG-21 skveras i «Sevuralboksitruda»-edheotandan kontor (2016. voz' vai sen aigemba)
«Krasnaja Šapočka»-kaivuz vl 2016 («Sevuralboksitruda», Rusked Šapkuihut)
Авто- железнодорожный вокзал.jpg

Avtobusstancii vl 2021

Homaičendad

Irdkosketused

Lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden sait (adm-severouralsk.ru). (ven.)

	Sverdlovskan agjan lidnad
	Alapajevsk \| Alasald \| Alasergid \| Alatagil \| Alatur \| Aramil' \| Artömovskii \| Asbest \| Berözovskii \| Bogdanovič \| Degtärsk \| Irbit \| Ivdel' \| Jekaterinburg \| Kačkanar \| Kamensk Uralal \| Kamišlov \| Karpinsk \| Kirovgrad \| Krasnoturjinsk \| Krasnoufimsk \| Krasnoural'sk \| Kušv \| Lesnoi \| Mihailovsk \| Nevjansk \| Novoural'sk \| Pervoural'sk \| Polevskoi \| Rež \| Revd \| Serov \| Severoural'sk \| Sisert' \| Sredneural'sk \| Suhoi Log \| Zarečnii \| Talic \| Tavd \| Turinsk \| Uz' Läl' \| Verhoturje \| Volčansk \| Üläpišm \| Üläsald \| Ülätagil \| Ülätur

[_15bd2465f028e4c3-1] ttps://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/tab-5_VPN-2020.xlsx

[2] Severoural'skan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[3] Severoural'skan politehnikuman sait (sevurpt.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]