Irbit

Рувики-späi
Irbit
Fail:Сегодня - картинная галерея.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

57°40′00″ с. ш. 63°04′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1631

Pind
  • 64
Высота

80

Aigvö

UTC+5:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 37 009 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod

34355

Počtan indeksad

623850

-

Официальный сайт

lugeda  diskussii  redaktiruida
Fail:W W Irbit location.png
Lidnan da sen ümbrišton nägu kaimdajaspäi edel 2006. vot

Irbit (sibirin totaran kelespäi) om Irbitan municipaližen ühtnikan administrativižeks keskuseks mugažo (edel 2006. vot — rajonan), ei mülü sihe.

Istorii

Irbitan motociklantegimen kontor vl 2011

Amuižed eländsijad oliba olmas lidnan sijas Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe toras Jemel'jan Pugačovan joukuid vaste. Kadoti torguindznamoičendad Transsiban sauvondan jäl'ghe, sen «Jekaterinburg — Tümen'»-keskust mäni 70 kilometras suves. Raudte ühtenzoiti lidnad Jekaterinburganke vaiše vl 1916. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele.

Irbit šingotase himiž-farmaceftižel tegimel, mecan varhapanendal, sömtegimištol (maidtegim, leibäntegim) i turizmal (kaks' sadad istorižid pertid, dramteatr i nell' muzejad). Edel 1992. vot kaikiš järedamb edheotand oli Irbitan motociklantegim (kahesha tuhazesai radnikoid, 70 tuhazesai «Ural»-motociklid vodes), nügüd' pen' edheotand. Saupsihe järedad avto- da traktorližavedamiden tegint 1990-nzil vozil, mugažo stökoltegint (1,3 tuh. radnikoid).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Uralantaguižes, Turan tazangištol, Irbit-jogen (171 km pitte) lanktendan sijas Nic-jogehe (Turan oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), neniden jogiden oiktoil randoil, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 174 km suvipäivlaskmha orhal, 198 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Turinsk 55 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 64 km avtotedme vai raudtel.

Irbit om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 38 357 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 49..53 tuhad eläjid vll 1970−1996 (53 tuh. rist. vl 1987).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 97,1%, totarlaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 1,8%.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[2] ratas lidnas, nellänz' om sauvomas, mugažo islaman loičendpert' om olmas.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Irbitan gumanitarine kolledž, Irbitan motocikletine tehnikum[3], Irbitan politehnikum (tehnikum)[4], Sverdlovskan agjan medicinižen kolledžan filial.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur