Lesnoi (lidn)
| Lesnoi | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 58°38′00″ с. ш. 59°47′00″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 6. kezakud 1947 | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 200 | ||||
| Aigvö | UTC+5:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Počtan indeksad | 624200–624205 da 624219 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
Lesnoi (ven.: Лесной «meclidn») om Venäman sauptud lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Lesnoin lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vn 1947 6. päiväl kezakud kuti uranan izotopoiden erigoitmižen tegim da Gornii-žilo senno. Om saudud türmatud mehil. Žilo sai lidnan statusad vn 1954, i vhesai 1994 sen oficialine nimi oli Sverdlovsk-45.
Lesnoi šingotase uranan izotopoiden erigoitmižen da utilizacijan «Elektrohimpribor»-kombinatal[2] (Rosatom), se-žo edheotand tegeb mašiništod atomelektrostancijoiden, geofizikan i kivivoin samižen täht, metalližkonstrukcijoid, andmusiden ümbriradmižen sijaližid keskusid. Toižed edheotandad: mašiništon tegim varažomiden täht, leibän i maidon pästandan edheotand.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Tur-joginiškon (Obin hurapol'ne bassein) i sen huran Sur' Imennai-ližajogen (ven.: Большая Именная 51 km pitte) huril randoil, ned ühthejokstas Alaturan vezivaradimhe-«uitho», 192 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Alatur- i Mir-raudtestancijad oma lähembaižed passažiroiden täht, sijadasoiš Alatur-lidnan territorijal. Matkad Jekaterinburghasai om 206 km suvhe orhal vai 237 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Alatur ani päivnouzmas (pit'k röun senke) i Kačkanar 16 km lodeheze orhal, 30 km avtol vai 42 km raudtedme. Tegimišton zon sijadase pidust' kaiked raudted Kačkanarhasai.
Nell' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Lesnoin ližaks. Lidnümbrikon pind — 359,4 km².
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 50 363 ristitud, lidnümbrikon — 52 476 ristitud (96 procentad). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 54 500 eläjad vozil 1996 i 2001. Vl 2017 kaik 49 149 ristitud elihe lidnas i 51 035 ristitud kaikes lidnümbrikos.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 94,7%, totarlaižed — 1,9%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,3%.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid ratas lidnas: ph. Simeon Üläturalaižen jumalanpert' i Jumalanmaman «Korbehtoitmatoi penzaz»-jumalaižen[3] puine pühäpert'.
Professionaližen opendusen aluzkundad: äiprofil'ne tehnikum O. Teröškinan nimed i üläopendusen koumen aluzkundan filialad (Moskv — «MIFI»[4], Jekaterinburg — Uralan federaline universitet, Uralan ekonomikan, ohjastusen da oiktusen institut).
Galerei
- Школа №72 - panoramio.jpg
Keskškol nomer 72 (2008)
- Улица Кирова, Музыкальная школа - panoramio.jpg
Lapsiden muzikškol Kirovan irdal (2008)
Homaičendad
Irdkosketused
| Sverdlovskan agjan lidnad | ||
| Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||