Lesnoi (lidn)

Рувики-späi
Lesnoi
Дом Культуры г. Лесной.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

58°38′00″ с. ш. 59°47′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

6 kezakud 1947

Pind
  • 360
Высота

200

Aigvö

UTC+5:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 49 583 чел. (2021)[1]
Lugud
Počtan indeksad

624200–624205 и 624219

-

Официальный сайт

lugeda  diskussii  redaktiruida

Lesnoi (sauptud lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Lesnoin lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vn 1947 6. päiväl kezakud kuti uranan izotopoiden erigoitmižen tegim da Gornii-žilo senno. Om saudud türmatud mehil. Žilo sai lidnan statusad vn 1954, i vhesai 1994 sen oficialine nimi oli Sverdlovsk-45.

Lesnoi šingotase uranan izotopoiden erigoitmižen da utilizacijan «Elektrohimpribor»-kombinatalRosatom), se-žo edheotand tegeb mašiništod atomelektrostancijoiden, geofizikan i kivivoin samižen täht, metalližkonstrukcijoid, andmusiden ümbriradmižen sijaližid keskusid. Toižed edheotandad: mašiništon tegim varažomiden täht, leibän i maidon pästandan edheotand.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Tur-joginiškon (Obin hurapol'ne bassein) i sen huran Sur' Imennai-ližajogen (ven.: Большая Именная 51 km pitte) huril randoil, ned ühthejokstas Alaturan vezivaradimhe-«uitho», 192 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Alatur- i Mir-raudtestancijad oma lähembaižed passažiroiden täht, sijadasoiš Alatur-lidnan territorijal. Matkad Jekaterinburghasai om 206 km suvhe orhal vai 237 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Alatur ani päivnouzmas (pit'k röun senke) i Kačkanar 16 km lodeheze orhal, 30 km avtol vai 42 km raudtedme. Tegimišton zon sijadase pidust' kaiked raudted Kačkanarhasai.

Nell' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Lesnoin ližaks. Lidnümbrikon pind — 359,4 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 50 363 ristitud, lidnümbrikon — 52 476 ristitud (96 procentad). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 54 500 eläjad vozil 1996 i 2001. Vl 2017 kaik 49 149 ristitud elihe lidnas i 51 035 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 94,7%, totarlaižed — 1,9%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,3%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid ratas lidnas: ph. Simeon Üläturalaižen jumalanpert' i Jumalanmaman «Korbehtoitmatoi penzaz»-jumalaižen[3] puine pühäpert'.

Professionaližen opendusen aluzkundad: äiprofil'ne tehnikum O. Teröškinan nimed i üläopendusen koumen aluzkundan filialad (Moskv — «MIFI»[4], Jekaterinburg — Uralan federaline universitet, Uralan ekonomikan, ohjastusen da oiktusen institut).

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur