Degtärsk

Рувики-späi
Degtärsk
Views of the Urals from the plane - 6.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
56°42′ с. ш. 60°06′ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1914
Pind
  • 19
Высота 370
Aigvö UTC+5:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 15 497 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 34397
Počtan indeksad 623270–623272

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Degtärsk (ven. i tot.: Дегтярск) om Venäman lidn da lidnümbrik Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas.

Istorii

Pordaigaližed sauvused oliba olmas 19. voz'sadaspäi varhapanemha hil't sijaližiš koivuišpäi Revdan tegimen täht da ajamha dögotid. Eländpunktan aluz om pandud vl 1914 kuti Degtärk-žilo (ven.: Дегтярка) samha vas'kkivendod (lopihe samišt vl 2010). Vn 1954 18. päiväl kül'mkud ühtenzoittihe Revdan Degtärk- (ven. Ревдинская Дегтярка) i Severskai Degtärk- (ven. Северская Дегтярка) žiloid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Vhesai 1997 lidn oli alištunu Revd-lidnan tobmudele.

Degtärsk šingotase mašiništonsauvomižen tegimel (fil'trad, avtoklavad, mülüd, lämudenvajehtuzladimed)[2], «Cvetmetavtomatika»-tedoinstitutan tegimel i mouckiven ümbriradmižen tegimel, mugažo leibäntegim radab. Valamiž-metallurgine tegim seižub radmata.

Geografijan andmused

Lidnan i Ikbulat-järven nägu lendimespäi vn 2021 redukus. Volčihan vezivaradim om tagamal

Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivlaskmaižil pautkil, 370 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Väzovk-jogi jokseb lidnan suves (19 km pitte, ven. Вязовка, Čusovai-jogen hura ližajogi, Kamanjogen hurapol'ne bassein). Ikbulat-järv levineb lidnan pohjoižpäivnouzmaižel röunal. Matkad Jekaterinburghasai om 28 km suvipäivnouzmha orhal vai 48 km avtotedme. Lähembaine lidn om Revd 10 km lodeheze orhal, avtol i raudtel.

Koume pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Degtärskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 167 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 522 ristitud, lidnümbrikon — 15 567 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 430 eläjad vodel 1959. Vl 2017 kaik 16 141 ristitud elihe lidnas i 16 188 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 86,8%, totarlaižed — 7,0%, udmurtalaižed — 1,4%, baškiralaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,5%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[3] oma olmas lidnas: ph. Jurgii-vägestusenkandajan jumalanpert' i Dimitrii Solunalaižen časoun'.

Professionaližen opendusen lähembaižed aluzkundad sijadasoiš neniš lidnoiš: Revd, Pervoural'sk, Jekaterinburg.

Homaičendad

Irdkosketused



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur