Degtärsk
| Degtärsk | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 56°42′ с. ш. 60°06′ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1914 | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 370 | ||||
| Aigvö | UTC+5:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 34397 | ||||
| Počtan indeksad | 623270–623272 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
Degtärsk (ven. i tot.: Дегтярск) om Venäman lidn da lidnümbrik Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas.
Istorii
Pordaigaližed sauvused oliba olmas 19. voz'sadaspäi varhapanemha hil't sijaližiš koivuišpäi Revdan tegimen täht da ajamha dögotid. Eländpunktan aluz om pandud vl 1914 kuti Degtärk-žilo (ven.: Дегтярка) samha vas'kkivendod (lopihe samišt vl 2010). Vn 1954 18. päiväl kül'mkud ühtenzoittihe Revdan Degtärk- (ven. Ревдинская Дегтярка) i Severskai Degtärk- (ven. Северская Дегтярка) žiloid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Vhesai 1997 lidn oli alištunu Revd-lidnan tobmudele.
Degtärsk šingotase mašiništonsauvomižen tegimel (fil'trad, avtoklavad, mülüd, lämudenvajehtuzladimed)[2], «Cvetmetavtomatika»-tedoinstitutan tegimel i mouckiven ümbriradmižen tegimel, mugažo leibäntegim radab. Valamiž-metallurgine tegim seižub radmata.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivlaskmaižil pautkil, 370 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Väzovk-jogi jokseb lidnan suves (19 km pitte, ven. Вязовка, Čusovai-jogen hura ližajogi, Kamanjogen hurapol'ne bassein). Ikbulat-järv levineb lidnan pohjoižpäivnouzmaižel röunal. Matkad Jekaterinburghasai om 28 km suvipäivnouzmha orhal vai 48 km avtotedme. Lähembaine lidn om Revd 10 km lodeheze orhal, avtol i raudtel.
Koume pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Degtärskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 167 km².
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 522 ristitud, lidnümbrikon — 15 567 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 430 eläjad vodel 1959. Vl 2017 kaik 16 141 ristitud elihe lidnas i 16 188 ristitud kaikes lidnümbrikos.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 86,8%, totarlaižed — 7,0%, udmurtalaižed — 1,4%, baškiralaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,5%.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[3] oma olmas lidnas: ph. Jurgii-vägestusenkandajan jumalanpert' i Dimitrii Solunalaižen časoun'.
Professionaližen opendusen lähembaižed aluzkundad sijadasoiš neniš lidnoiš: Revd, Pervoural'sk, Jekaterinburg.
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnümbrikon oficialine sait (degtyarsk.ru). (ven.)
- Lidnümbrikon Duman oficialine sait (duma-degtyarsk.ru). (ven.)
| Sverdlovskan agjan lidnad | ||
| Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||