Karpinsk
| Karpinsk | |||||
 | |||||
| |||||
| Valdkund | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv |
1759 | ||||
| Pind |
| ||||
| Высота |
210 | ||||
| Aigvö | |||||
| Ekonomik | |||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
| ||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod |
34383 | ||||
| Počtan indeksad |
624930–624933 и 624936 | ||||
| - | |||||
|
| |||||
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |||||
![Флаг[d]](/wiki/Fail:Flag_of_Karpinsk_(Sverdlovsk_oblast).png)
Karpinsk (ven.: Карпи́нск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan lodehes. Se om Karpinskan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1759 kuti žilo Tur'jinskii-raudantegimenno (ratihe raudad vhesai 1827). Ei olend ni üht žilod ümbrištos, i sirtihe 4200 manmehid Čerdinin makundaspäi Venäman Senatan käsköl da saldatoiden abul. Vll 1768−1771 saudihe vas'kensuladuztegint otmaha kävutamižhe vas'ken sijaližid kaivuzid, kudambiden valdoičii oli Üläturan Maksim Pohodäšin-torgovan. Vl 1767−1776 letihe ph. Johann-jumalantedomehen pühäpertin, i nimitaškanzihe žilod pühämehen mödhe Bogoslovsk:aks sen tegimenke.
Sijaližen buran hilen samine oli vll 1911−2003, varad tuliba lophu. Kätihe Bogoslovskad radnikžiloks vn 1927 vilukus. Ühtištuihe hilensajiden Ugol'nii-žilod Bogoslovsk-radnikžilonke, žilo sai Ugol'nii-nimed. Anttihe žilole lidnan statusad vn 1941 31. päiväl keväz'kud nügüdläiženke nimenke sijaližen sündujan Aleksandr Karpinskii-geologan kanzannimen mödhe. Vspäi 1963 aluštub agjan tobmudele oikti.
Karpinsk šingotase mašiništonsauvomižen tegimil (järedad elektromašinad, vedimiden elektrolikutimed, kaivuzmašiništ) i mecan ümbriradmižel, mugažo leibkombinat radab. «Karpinsk»-raudtestancii (edel 1864. vot — «Bogoslovsk») om sauptud vl 2010, kävutadas raudted vaiše ajamha jüguid.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Pohjoižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, Turj-jogen hural randal (126 km, Sos'van oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 202..210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 326 km suvhe orhal, 385 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Krasnoturjinsk 2 km päivnouzmha orhal, avtol vai raudtedme, i Volčansk 20 km pohjoižhe orhal, avtotedme vai raudtel. Radon lähteb maspäi uranan i torijan kivendoiden olendan mas tagut.
Kuz' žilod mülüdas lidnümbrikho Karpinskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 5523,32 km².
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 29 113 ristitud, lidnümbrikon — 31 859 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 49 498 eläjad vl 1959. Kaik 26 957 ristitud elihe lidnas i 29 607 ristitud kaikes lidnümbrikos vl 2017.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] oma avaitud lidnas: Jumalanmaman Vvedenii-pühänikan päjumalanpert' i Jumalanmaman Kazanin jumalaižen jumalanpert' (vspäi 1841, oli sauptud vaiše vozil 1938−1943 papin olmatomuden tagut). Islaman kundaline («mahallä») mečet' om olmas lidnas.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): saksalaižed — 3,8%, totarlaižed — 3,3%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 2,2%.
Karpinskan mašinansauvomižen tehnikum[2] om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
Keskškol nomer 6 (2009)
Jumalanmaman Vvedenii-pühänikan päjumalanpert', vn 2019 nägu
- Bogoslovskiy Zavod Karpinsk.jpg
Istorine Bogoslovskan tegim (vas'kensuladuztegim) vl 2019
Lidnan kul'turkeskuz (2014)
Karpinsk-päraudtestancii vl 2015
- Физкультурно-оздоровительный комплекс в Карпинске, Россия.jpg
Fizkul'turine tervehtamižkompleks vl 2013
Homaičendad
Irdkosketused
 |
Karpinsk Vikiaitas |
| Sverdlovskan agjan lidnad | ||
| Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||