Alatagil
| Alatagil | |||||
|---|---|---|---|---|---|
 | |||||
|
|||||
| 57°55′00″ с. ш. 59°58′00″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Глава | Sergey Nosov[d][1] da Vladislav Yuryevich Pinaev[d] | ||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1722 | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 200 | ||||
| Aigvö | UTC+5:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 3435 | ||||
| Počtan indeksad | 622002 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
| Fail:NizjniTagilLocatie2007-01.png | |||||
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |||||
![Флаг[d]](/wiki/Fail:Flag_of_Nizhny_Tagil_(Sverdlovsk_oblast).png)
.png)
Alatagil (ven.: Нижний Тагил) om Venäman lidn da järed tegimištoline keskuz Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om agjan kahtenz' surtte lidn, Alatagilan lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii
Vl 1696 löutihe vas'kkivendod da raudmägid nügüdläižen lidnan ümbrištos. Tagilan raudtegim (ven.: Тагильский завод) i Vijan raudtegim (ven.: Выйский завод) oliba saudud Demidovad-dinastijan ohjastusen al Suren Petran käskön mödhe vn 1714 jäl'ghe. Alatagil-eländpunktan alusenpanendan oficialine dat om vn 1722 19. (8.) päiv redukud, sil päiväl saihe ezmäšt kaugedraudad Vijan tegimel. Žilo oli tetab metallal (vas'k i raud) «Vanh näd»-torguindznamanke, kuvatadud lehtraudaižil kandičuil. Vl 1800 tegihe melel velosipedan täs, vl 1833 — puruvedimen.
Vn 1919 20. päiväl elokud koume ühtenzoittud volostid (Tagilan, Vijan-Mikulain i Stroican-Aleksandran) saiba lidnan statusad nügüdläiženke nimenke, sil aigal ristitišt oli 30..40 tuhad eläjid. Vspäi 1963 lidn om alištunu agjan tobmudele oikti.
Alatagil šingotase raudan Korgedmägen küllästamižfabrikal i Alatagilan metallurgižel tegimel, mašiništonsauvomižel («Uralvagonzavod» — vagonad, tramavaid, cisternad, sodatankad, traktorad, ekskavatorad, kormadimed, toižed edheotandad — palad raudtemašiništon täht, kriotehnik), sauvondmaterialiden sarakol (leskusenvastaižed materialad, metalližed konstrukcijad, lämuzizoläcii, asfal't, cement, apakut), himižel tegimel («Uralhimplast») i sömtegimištol (leibtegim, jähine), mugažo mebel'fabrik radab.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päuvnouzmaižel pautkel, Tagil-jogen üläjoksmusen da sen huran Vii-ližajogen (34 km pitte, ven.: Выя, Tur-jogen oigedpol'ne bassein) randoil, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Tagilan uit om saudud lidnan suvipalas, Vijan uit — päivlaskmas. Kahesa mäged seištas lidnas ani: Medved'-Kivi, Korged, Pit'k, Pall'az Kivi da toižed, 250..388 m ü.m.t. korktusil.
Matkad lidnaspäi Jekaterinburghasai om 125 km suvhe orhal, 143 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma 30..50 km lidnaspäi: Nevjansk, Kirovgrad, Ülätagil i Novoural'sk suvhe, Kušv, Ülätur i Krasnoural'sk pohjoižhe, Üläsald i Alasald päivnouzmha.
Alatagil jagase koumeks lidnrajonaks. Ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, kaikuččel ičeze administracii om olmas. Kaik 23 pen't žilod da küläd mülüdas lidnümbrikho Alatagilan ližaks. Lidnümbrikon pind — 4 105,80 km², se levineb suvhe i päivlaskmha lidnaspäi.
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 361 811 ristitud, lidnümbrikon — 365 433 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 425..439 tuhad eläjid vll 1985−1994 (439 521 rist. vl 1989). Vl 2018 kaik 353 950 ristitud elihe lidnas i 356 844 ristitud kaikes lidnümbrikos.
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 92,9%, totarlaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 0,9%, toižed rahvahad — 4,2%.
Ortodoksižen hristanuskondan koume päjumalanpertid[2], 15 jumalanpertid, kaks' časounäd, mez'- i naižjumalankodid oma avaitud, i islaman augškol (medrese) om olmas lidnas. Mugažo om protestantizman, islaman, induizman, judaizman i buddizman kundoid.
Keskopendusen 18 aluzkundad (tehnikumad, kolledžad) i üläopendusen 15 filialad (Jekaterinburg, Moskv) oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. Kaik om koume sportkompleksad, jäpert'kulu i nell' suks'bazad lidnas.
Transport
Avtobusad, tramvaid, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks. Kaks' päraudtestancijad, päavtostancii i koume lidnoidenkeskešt avtostancijad ratas lidnas. Kiruhjonuz ühtenzoitab Alatagilad Jekaterinburganke, ezilidnelektrojonused ajadas lähižihe lidnoihesai.
Enzne Salk-sodalendimport (ven.: Салка) om aviacijan kodvlendimport vspäi 2005, sijadase 7 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi.
Galerei
Reboin mägi (ven.: Лисья гора 265 m ü.m.t.) varjoičendčuhundusenke päl Tagilan uiton randal (2014)
- Здание Тагилбанка и налоговой инспекции.jpg
Valdkundmaksinspekcijan i Tagilbank:an sauvuz (2009)
Pühän Stroican kafedraline päjumalanpert', vn 2013 nägu
- Cathedral of the Ascension Skorbyaschenskiy monastery Nizhniy Tagil.jpg
Sündun Voznesenjan päjumalanpert' Skorbäščenskii-naižjumalankodiš, vn 2014 nägu
- View from the Fox mountain (Nizhny Tagil)-7.jpg
Alatagilan metallurgine kombinat vl 2019 (tagamal)
«Uralvagonzavod»-edheotandan keskuztulend vl 2005
Alatagilan tehnologine institut (2006)
Alatagilan dramteatr D. Mamin-Sibiräkan nimed (2005)
- Г.Нижний Тагил, Горнолыжный комплекс "Аист" - panoramio.jpg
«Aist»-mägisuks'kompleks vl 2015 (Pukurg')
Alatagil-päraudtestancijan sauvuz vl 2011
.jpg)
Homaičendad
- ↑ https://rg.ru/2012/10/15/reg-urfo/nosov-anons.html
- ↑ Alatagilan pühäpertid sobory.ru-saital (ven.), koumanz' om Sündun Voznesenjan päjumalanpert' jumalankodiš.
Irdkosketused
| Sverdlovskan agjan lidnad | ||
| Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||