Krasnoufimsk

Рувики-späi
Krasnoufimsk
Вокзал станции Красноуфимск.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб

56°37′00″ с. ш. 57°46′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1736

Pind
  • 47
Высота

210

Aigvö

UTC+5:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 37 301 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod

34394

Počtan indeksad

623300

-

Официальный сайт

lugeda  diskussii  redaktiruida

Krasnoufimsk (Krasnoufimskan ümbrikon (edel 2006. vot — rajonan) administrativižeks keskuseks, om ümbärtud sil i ei mülü sihe.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1736 kuti baškiralaižiden londad vaste. Vl 1781 anttihe žilole makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Krasnoufimsk oli da om järedan maižanduzrajonan keskuseks. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.

Krasnoufimsk šingotase sauvondmaterialiden tehmižel (raudbetontegesed, gips, gravii), mecan ümbriradmižel (mebel', pilindmaterialad, parziden cilindruind) i sömtegimištol (dietproduktoiden tegim, maidtegim).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Uf-jogen oiktal korktal randal tobjimalaz (Kamanjogen hurapol'ne bassein), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. «Kazan' — Jekaterinburg»-raudte läbitab lidnad. Matkad Jekaterinburghasai om 170 km päivnouzmha orhal, 195 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Mihailovsk 85 km päivnouzmha orhal vai 101 km avtol.

Nell' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Krasnoufimskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 127 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 39 765 ristitud, lidnümbrikon — 40 445 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 44..46 tuhad eläjid vll 1989−2001 (46 100 eläjad vl 1992). Vl 2017 kaik 38 371 ristitud elihe lidnas i 39 304 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): baškiralaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,4%.

Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[2] oma avaitud lidnas: Ph. Stroican i ph. Aleksandr Nevalaižen päjumalanpertid, kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd. Islaman «Al'-Hafiz»-mečet' radab lidnas.

Krasnoufimskan agrarine[3], pedagogine[4] kolledžad i äiprofil'ne tehnikum[5], mugažo Uraližen raudtetehnikuman filial i Sverdlovskan agjan medicinižen kolledžan filial (molembad — Jekaterinburg) oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Edeline lidnümbrikon pämez' om Vadim Artemjevskih (keväz'ku 2012 — keväz'ku 2021).

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur