Krasnoufimsk
Krasnoufimsk | |||||
![]() | |||||
| |||||
Valdkund | |||||
---|---|---|---|---|---|
Istorii da geografii | |||||
Tegemižen päiv |
1736 | ||||
Pind |
| ||||
Высота |
210 | ||||
Aigvö | |||||
Ekonomik | |||||
Eläjad | |||||
Eläjad |
| ||||
Lugud | |||||
Telefonan kod |
34394 | ||||
Počtan indeksad |
623300 | ||||
- | |||||
| |||||
lugeda • diskussii • redaktiruida |
Krasnoufimsk (Krasnoufimskan ümbrikon (edel 2006. vot — rajonan) administrativižeks keskuseks, om ümbärtud sil i ei mülü sihe.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1736 kuti baškiralaižiden londad vaste. Vl 1781 anttihe žilole makundan lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Krasnoufimsk oli da om järedan maižanduzrajonan keskuseks. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.
Krasnoufimsk šingotase sauvondmaterialiden tehmižel (raudbetontegesed, gips, gravii), mecan ümbriradmižel (mebel', pilindmaterialad, parziden cilindruind) i sömtegimištol (dietproduktoiden tegim, maidtegim).
Geografijan andmused
Lidn sijadase Uf-jogen oiktal korktal randal tobjimalaz (Kamanjogen hurapol'ne bassein), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. «Kazan' — Jekaterinburg»-raudte läbitab lidnad. Matkad Jekaterinburghasai om 170 km päivnouzmha orhal, 195 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Mihailovsk 85 km päivnouzmha orhal vai 101 km avtol.
Nell' pen't žilod mülüdas lidnümbrikho Krasnoufimskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 127 km².
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 39 765 ristitud, lidnümbrikon — 40 445 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 44..46 tuhad eläjid vll 1989−2001 (46 100 eläjad vl 1992). Vl 2017 kaik 38 371 ristitud elihe lidnas i 39 304 ristitud kaikes lidnümbrikos.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): baškiralaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,4%.
Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid[2] oma avaitud lidnas: Ph. Stroican i ph. Aleksandr Nevalaižen päjumalanpertid, kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd. Islaman «Al'-Hafiz»-mečet' radab lidnas.
Krasnoufimskan agrarine[3], pedagogine[4] kolledžad i äiprofil'ne tehnikum[5], mugažo Uraližen raudtetehnikuman filial i Sverdlovskan agjan medicinižen kolledžan filial (molembad — Jekaterinburg) oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Edeline lidnümbrikon pämez' om Vadim Artemjevskih (keväz'ku 2012 — keväz'ku 2021).
Galerei
- Здание бывшей земской уездной больницы.jpg
Medicinan istorijan muzei (2018, makundan läžundkodin istorine sauvuz)
- Храм Александра Невского (1).jpg
Ph. Aleksandr Nevalaižen päjumalanpert', vn 2018 nägu
- Здание Красноуфимской уездной земской Управы.jpg
Lapsiden sädamižen pert'kulu (2018, makundan ohjandusen istorine sauvuz)
Homaičendad
- ↑ 1 2 https://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/tab-5_VPN-2020.xlsx
- ↑ Krasnoufimskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Krasnoufimskan agrarižen kolledžan sait (agrokolledg.uralschool.ru). (ven.)
- ↑ Krasnoufimskan pedagogižen kolledžan sait (kpkollege.ru). (ven.)
- ↑ Krasnoufimskan äiprofil'žen tehnikuman sait (kmt66.ru). (ven.)
Irdkosketused
- Krasnoufimskan lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (go-kruf.midural.ru). (ven.)
- Lidnan informacine sait (ksk66.ru). (ven.)
Krasnoufimsk Vikiaitas |
Sverdlovskan agjan lidnad | ||
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||