Pervoural'sk

Рувики-späi
Pervoural'sk
Pervouralsk citysign.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
56°55′00″ с. ш. 59°57′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Глава Nikolay Kozlov[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1732
Pind
  • 66
Высота 358
Aigvö UTC+5:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 114 450 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 3439
Počtan indeksad 623100–623199

Официальный сайт(ven.)
Pervoural'sk на карте
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Pervoural'sk (ülähän) i Revd (alahan) Man kaimdajaspäi edel 2006. vot

Pervoural'sk (ven.: Первоура́льск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Pervoural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1732 kuti Vasil'jevsko-Šaitanskii-žilo ühtennimiženno raudtegimenno, tegim radoi sijaližel kivendol. Vl 1920 pästaškanzihe Uralan ezmäižid raudtorvid, udesnimitihe žilod nügüdläižikš sen-žo voden sügüz'kul. Anttihe Pervoural'sk-žilole lidnan statusad vn 1933 20. päiväl kezakud. Vspäi 1963 Pervoural'sk alištub agjan tobmudele oikti.

Pervoural'sk šingotase sauvondmaterialiden järedoil tegimil (torved, leskusenvastaižed tegesed) i sömtegimištol (leibkombinat, maidtegim), mugažo pästtas hroman ühtnendoid i ühthekeitandan mašiništod, tegesid poliuretanaspäi i kaivuzmašiništod kivivalamižel.

Geografijan andmused

Lidnan shematine kart (2004)

Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivlaskmaižil pautkil, 283 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se seižub Sur' Šaitank-jogen randoil (ven.: Большая Шайтанка, 17 km pitte), jogi sädab vezivaradint-«uitod» i lankteb Čusovai-jogehe oiktalpäi (Kamanjogen hurapol'ne bassein). Matkad Jekaterinburgan röunhasai om 30 km päivnouzmha orhal, 34 km avtotedme vai raudtedme; keskushesai — 43 km orhal vai 47 km avtotedme. Lähembaine lidn om Revd ani suvhe.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 124 528 ristitud, lidnümbrikon viž kudendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 144 tuhad eläjid vll 1991−1993.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 88,1%, totarlaižed — 6,6%, baškiralaižed — 1,7%, toižed rahvahad — 3,6%.

Ortodoksižen hristanuskondan viž jumalanpertid[2] oma olmas lidnas, mugažo Jumalannägundan päjumalanpert' om sauvomas vspäi 2015. Islaman «Sabr»-pämečet' om avaitud vl 2004.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur