Polevskoi
| Polevskoi | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 56°27′00″ с. ш. 60°11′00″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1718 | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 360 | ||||
| Aigvö | UTC+5:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 34350 | ||||
| Počtan indeksad | 623380 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
Polevskoi (ven.: Полевско́й) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Polevskoin lidnümbrikon administrativine keskuz da pala.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti Polevskai-külä (ven.: Полевская деревня) vl 1699, no oficialine alusenpanend lugese vodel 1718 baškiralaižiden londan jäl'ghe. Žilon i jogen nimitused oma ühthiženke augotižlibundanke. Vl 1702 löutihe vas'kkivendod i vl 1723 valdkund sauvoi vas'kensuladuztegint lidnusenke Petr I Sur'-imperatoran käskön mödhe. Pigai löutihe raudkivendod 7 kilometras pohjoižhe tegimespäi, i vspäi 1735 sauvoškanzihe Severskii-raudantegint.
Vl 1924 Polevskoi i Severskii saiba radnikžilon statusad. Vn 1942 27. päiväl keväz'kud anttihe Polevskoi-žilole lidnan statusad, ühtištuihe Severskii-žilonke vn 1946 keväz'kus. Vspäi 1946 lidn alištub agjan tobmudele oikti.
Polevskoi šingotase raudmetallurgijan Severskii-torventegimel i sauvondmaterialiden sarakol (raudbetontegesed, keramine apakut, metalližkonstrukcijad), mugažo leibtegim radab.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivlaskmaiženno pautkenno, 360 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Polevai-jogi (16 km pitte, ven.: Полевая) jokseb Üläuiton kal't lidnan suves i lankteb Severuškha sen vezivaradimen sijas (vspäi 1738, lidnan pohjoine, Čusovai-jogen hura randpol', Kamanjogen hurapol'ne bassein). Dumnai-mägi (409 m, ven. Думная) seižub lidnan suvipalas, ende saihe vas'kkivendod läz sidä.
Lidnan raudte om vaiše tegimišton täht, lähembaine Polevskoi-passažirraudtestancii om saudud 8 km päivnouzmha lidnaspäi Stancionnii-Polevskoi-žilos «Jekaterinburg — Čeläbinsk»-jonol. Matkad Jekaterinburgan röunhasai om 40 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 47 km avtotedme vai raudtedme; keskushesai — 52 km orhal vai 59 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Sisert' 36 km päivnouzmha orhal vai 43 km avtol, i Degtärsk 29 km pohjoižhe orhal vai 47 km avtol.
Üks'toštkümne žilod da kaks' pen't küläd mülüdas lidnümbrikho Polevskoin ližaks. Lidnümbrikon pind — 1550,58 km².
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 64 220 ristitud, lidnümbrikon — 71 220 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 70..72 tuhad eläjid vll 1986−2000 (72 400 eläjad vl 1998). Vl 2017 kaik 62 259 ristitud elihe lidnas i 70 233 ristitud kaikes lidnümbrikos.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 91,4%, totarlaižed — 3,5%, baškiralaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,9%.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[2] oma olmas lidnas: ph. Stroican jumalanpert', phh. Pedroi da Pauloi-apostoloiden jumalanpert', kaks' časounäd.
Professionaline openduz tegese Jekaterinburgan aluzkundoiden filiališ: Uralan tegimištoliž-ekonomine tehnikum i Uralan radiotehnine kolledž A. Popovan nimel.
Galerei
- Polevskoy, Sverdlovsk Oblast, Russia - panoramio (5).jpg
Severskii-torvtegim vl 2011
- Дворец-культуры-Полевской.jpg
Kul'turkeskuz (2009)
- Вид на Высокий столб с 9 этажа - panoramio.jpg
Pertišt (2008)
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (polevsk.midural.ru). (ven.)
- Polevskoin lidnümbrikon Duman sait (dumapgo.ru). (ven.)
| Sverdlovskan agjan lidnad | ||
| Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||