Üläsald

Üläsald
Üläsald
Флаг[d]	Герб
	58°03′ с. ш. 60°33′ в. д.GЯO
Valdkund	Venäma;
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	1778
Pind	72;
Высота	200
Eläjad
Eläjad	▼41 034 чел. (2021);
Lugud
Telefonan kod	34345
Počtan indeksad	624760
	Официальный сайт(ven.)
	Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Üläsald (ven.: Ве́рхняя Салда́) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Üläsaldan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1778 kuti žilo kaugedraudan da raudsuladusen tegimenno, nimitihe jogen mödhe da sijadusen mödhe joginiškan randal. Tegim oli tetab sortiruidud raudvanundan pästandal. Vspäi 1929 Üläsald oli radnikžiloks, saudihe metalližkonstrukcijoiden da sildoiden tegint siš. Uz' tegim ližazi eläjiden lugud, i vn 1938 24. päiväl tal'vkud radnikžilo sai lidnan statusad. Vspäi 1963 alištub agjan tobmudele oikti.

Üläsald šingotase mail'man kaikiš surembal titanan da sen ühthesuldausiden tehmižel («VSMPO-AVISMA»-korporacii), mugažo kaugedraudanvalamižtegim i leibänkombinat ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Keskmäižen Uralan päivnouzmaižen pautken taga, Sald-jogen randoil (ven. Салда, 122 km pitte, Tagilan oiged ližajogi, Obinjogen hurapol'ne bassein), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Berözovk-järv om ani pohjoižen röunan taga. Uit-vezivaradim om saudud Saldan ülezjogen, sijadase lidnan suvipalas. Mel'ničnai-mägi (ven.: Мельничная) seižub lidnan päivnouzmas, suks'bazanke. Matkad Jekaterinburghasai om 134 km suvhe orhal, 174 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Alasald 5 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, avtol i raudtel. Üläsald-raudtestancii om lidnan päivlaskmas. Elektrojonused ühtenzoittas lidnad Alatagilanke 30 km suvipäivlaskmha i Alapajevskanke 70 km suvipäivnouzmha.

Seičemetoštkümne žilod da küläd mülüdas lidnümbrikho Üläsaldan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1695,66 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 46 221 ristitud, lidnümbrikon — 49 527 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 53..56 tuhad eläjid vll 1979−1998 (56 000 rist. vll 1986−1987). Kaik 42 733 ristitud elihe lidnas i 45 737 ristitud kaikes lidnümbrikos vl 2017. Jäine pert'kulu, mägisuksiden kompleks i sportkompleks oma saudud lidnas.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 94,9%, totarlaižed — 1,4%, toižed rahvahad — 3,7%.

Ortodoksižen hristanuskondan Ioann-jumalantedomehen jumalanpert'^[2] om olmas lidnas (udessündutihe vll 1998−2013). Islaman «Azan»-pühäpert' om avaitud.

Üläsaldan aviametallurgine kolledž^[3] A.A. Jevstigneevan nimed, sijaline privatine socialiž-tehnologine tehnikum, mugažo Uralan federaližen universitetan (Jekaterinburg) filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Edeližed lidnümbrikon pämehed oma Mihail Savčenko (tal'vku 2017 — sügüz'ku 2020) i Konstantin Noskov (tal'vku 2020 — tal'vku 2021).

Galerei

«Titanovaja dolina»-tehmižzon vl 2019 (Titanine alangišt) šourumanke ezimal
Kul'turkeskuz G.D. Agarkovan nimed (2019)
Keskškol nomer 1 vl 2011

Üläsaldan ühthine nägu (2019) Ioann-jumalantedomehen jumalanpertinke

Homaičendad

Irdkosketused

	Sverdlovskan agjan lidnad
	Alapajevsk \| Alasald \| Alasergid \| Alatagil \| Alatur \| Aramil' \| Artömovskii \| Asbest \| Berözovskii \| Bogdanovič \| Degtärsk \| Irbit \| Ivdel' \| Jekaterinburg \| Kačkanar \| Kamensk Uralal \| Kamišlov \| Karpinsk \| Kirovgrad \| Krasnoturjinsk \| Krasnoufimsk \| Krasnoural'sk \| Kušv \| Lesnoi \| Mihailovsk \| Nevjansk \| Novoural'sk \| Pervoural'sk \| Polevskoi \| Rež \| Revd \| Serov \| Severoural'sk \| Sisert' \| Sredneural'sk \| Suhoi Log \| Zarečnii \| Talic \| Tavd \| Turinsk \| Uz' Läl' \| Verhoturje \| Volčansk \| Üläpišm \| Üläsald \| Ülätagil \| Ülätur

[_15bd2465f028e4c3-1] ttps://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/tab-5_VPN-2020.xlsx

[2] Üläsaldan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[3] Üläsaldan aviametallurgižen kolledžan sait (vsamk.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]