Kirovgrad

Рувики-späi
Kirovgrad
Кировград - panoramio (1).jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
57°26′00″ с. ш. 60°04′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1661
Pind
  • 10
Высота 290
Eläjad
Eläjad
  • 18 698 чел. (1 vilukud 2021)
Lugud
Telefonan kod 34357
Počtan indeksad 624140
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Kirovgrad (ven.: Кировград), edel 1936. vot Kalat (ven.: Калата́), om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kirovgradan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunkt mainitase dokumentoiš ezmäižen kerdan vl 1808 kuti Kalat-žilo (ven.: посёлок Калата), nimi libub ezimeletaden türkan kelišpäi (kala-ata «tatan külä»). Vl 1812 löutihe vas'kkivendod lidnanno, 19. voz'sadan keskes avaitihe kuldan sijid. Vspäi 1914 vas'kensuladuztegim radoi, saudihe kaks' raudtesarakod sen täht «Jekaterinburg — Alatagil»-keskustaspäi. Vl 1932 Kalat-žilo sai lidnan statusad, udesnimitihe sidä nügüdläižikš vn 1935 tal'vkus kompartijan Sergei Kirov-šingotajan kanzannimen mödhe. Vodele 1941 vas'ken sijaline samine tuli lophu, ei jänd kivendod. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.

Kirovgrad šingotase koviden ühthesuladusiden tegimel (vspäi 1942, vol'framan i kobal'tan ühtnendad) i tegimištoližsegoitusiden tegimel[1] (vspäi 1994, čomitandsauvondmaterialad, letked, röntgenvastaižed segoitused, substancijad samha kivivoid).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Kalat (Kalatink) jogen randoil (Turan oigedpol'ne bassein, Obin hurapol'ne bassein), Keskmäižen Uralan päivnouzmaižil pautkil, 290 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pened vezivaradimed oma lidnan pohjoižes i suves. Matkad Jekaterinburghasai om 73 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 92 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaižed lidnad oma Nevjansk 10 km pohjoižpäivnouzmha, Ülätagil 10 km suvipäivlaskmha i Novoural'sk 20 km suvhe.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 035 ristitud, lidnümbrikon koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25 598 eläjad vl 1989.

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 90,9%, totarlaižed — 5,2%, toižed rahvahad — 3,9%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[2] oma olmas lidnas: ph. Amvrosii Optijanalaižen (letihe vll 2003−2004) i Jumalanmaman Vladimiran jumalaižen (om saudud vl 1997). Islaman pühäpert' om sauvomižes.

Uralan valdkundaližen kolledžan Ivan Polzunovan nimed (Jekaterinburg) filial[3] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur